Teenuste konto ülejääk oli 327 miljonit eurot ehk 6 protsenti väiksem kui samal ajal aasta tagasi. Ülejääk kahanes eelkõige seetõttu, et vähenes töötlemisteenuste ja raudteetranspordi kaubaveo eksport, teatas Eesti Pank.

Kaupade konto puudujääk kahanes aastaga 60 protsenti 70 miljonile eurole. Kaubavahetuse puudujääk vähenes keskpanga hinanngul eeskätt puidu ja puittoodete, masinate ja mehaaniliste seadmete ning mööblitoodete suurema väljaveo tõttu.

Investeerimistulude netoväljavool kasvas aastaga 14 protsenti. Kapitalikonto ülejäägiks kujunes 70 miljonit eurot ehk 43 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi. Ülejääk kasvas saastekvootide ja kaubamärkide müügi tõttu.

Netolaenuandmine ja netolaenuvõtmine ehk jooksev- ja kapitalikonto summa kokku oli esimeses kvartalis 140 miljoni euro suuruses ülejäägis. Seega oli Eesti majandus teiste riikide suhtes endiselt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Maksebilansi finantskonto järgi olid Eesti investeeringud välismaale 45 miljonit eurot suuremad kui välisriikide investeeringud Eestisse. Kapitali netoväljavoolu põhjustasid keskpanga teatel mittefinantsettevõtete antud kaubanduskrediit, laenude tagasimaksed muude finantsvahendajate poolt ning pensionifondide investeeringud välismaistesse võlaväärtpaberitesse.

Eesti Panga reservvarad kasvasid kvartaliga 178 miljonit eurot. Otseinvesteeringute sissevool ületas väljavoolu 172 miljoni euroga. Kui mullu neljandas kvartalis andsid tooni ettevõtete grupisisesed laenud, siis tänavu esimeses kvartalis investeeriti Eesti mittefinantsettevõtete aktsiakapitali ja kinnisvarasse.

Struktuurimuudatuste tulemusena suurenesid krediidiasutuste otseinvesteeringunõuded ja -kohustused rohkem kui miljardi euro võrra. Muudatustega viidi varem Rootsi emaettevõttele kuulunud Läti ja Leedu üksused Eesti üksuse alla.

Rahvusvahelise netoinvesteerimispositsiooni järgi ületasid Eesti residentide väliskohustused esimese kvartali lõpus välisnõudeid 6,7 miljardi euroga. Kvartali jooksul liikus investeerimispositsioon 567 miljoni euro võrra tasakaalu suunas, seda peamiselt välismaistesse väärtpaberitesse tehtud investeeringute ja nende hinnakasvu toimel.

Välisvõla statistika kohaselt olid Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu kvartali lõpu seisuga 4,9 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused. Kvartali jooksul suurenesid nii võlanõuded kui ka võlakohustused.