„Majutusteenuste turg on väga mitmekesine ja kiires muutumises. Usun, et ka praegune koroonaperiood annab sellele hoogu juurde ja senisest enam pööratakse rõhku näiteks kontaktivabade ja iseteeninduslike lahenduste loomisele. Seetõttu peame tagama turismiettevõtluse arenguks ning innovatsiooniks ka soodsa õigusraamistiku ja looma rohkem paindlikkust uuteks äriideedeks, mis on turul juba täna, kuid mida seadusandlus seni piisavalt ei toetanud,“ selgitas Sutt.
Uue määrusega muutuvad majutusteenuse osutamise reeglid paindlikumaks ja ettevõtjate jaoks arusaadavamaks, nõuete hulk ja detailsus väheneb, samuti vähenevad ettevõtja kulud nõuete täitmiseks. Uus määrus ei näe enam ette detailides täpseid nõudeid teenuse sisule, nt ei nähta ette loetelu kohustuslikust mööblist, muust sisustusest ega lisateenustest (nt hommikusöök), samuti ei reguleerita enam sisustuselementide mõõte ega ruumide pindala.
Ministri sõnul ei peaks riik ettevõtjale ette kirjutama, kui suur peab olema hotellituba või mitu kappi toas olema.
Turvalisusele ja terviseohutusele me kindlasti järeleandmisi ei tee, kuid teenuse kvaliteeti reguleerib konkurents paremini kui õigusaktid,
rõhutas Sutt
.Riigikogu võttis mullu sügisel vastu turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse, millega muutusid nii majutusteenuse osutamise mõiste kui majutusettevõtete liikide kirjeldused. Turismiseaduse muudatused jõustuvad 1. mail 2021 ning seetõttu vajas ka senine ministri määrus „Nõuded majutusettevõttele“ tervikuna ülevaatamist ja muutmist.
Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti eri ministeeriumide, turismiettevõtjate katusorganisatsioonide ja turismivaldkonna liitudega, samuti järelevalveasutustega ja EAS turismiarenduskeskusega.
