Minister ütles, et soovib Riigimetsa Majandamise keskuse (RMK) ja keskkonnaagentuuri pakutud kolmest alternatiivist valitsusse viia plaani, mille järgi tehtaks riigimetsas järgmisel aastal uuendusraieid 9180 hektaril.

Võrdluseks: üle-eelmine keskkonnaminister Tõnis Mölder Keskerakonnast vähendas 2022. aasta uuendusraiete pindala 9879,7 hektarile. Pärast tema tagasiastumist pukki saanud Erki Savisaar tõstis aga 12 208,8 hektarile.

Vaid kuu aja eest leidis ka Madis Kallas, et raiemahtu ei või vähendada. «Kui praegu minna väga jõuliselt vähendama riigimetsa raiemahtu, siis see võib anda veel halvema seisu talvele vastuminekuks meie kaugkütjatele ja inimestele, kes on väga üheselt seotud hakkega või puiduga, mida energia saamiseks kasutatakse,» ütles Kallas 13. septembril ERR-ile.

«Võrreldes kuu aja taguse ajaga, kui esimesena sel teemal sõnumit või arvamust küsiti, on asjaolud palju muutunud,» põhjendas keskkonnaminister meelemuutust. «Saame minna loodussäästlikuma lahendusega valitsusse.»

Peale RMK puidumüügikorra vaatamise mõjutas ministri otsust kaugkütjatele tehtud täiendav puiduhange ja rahustav sõnum gaasivaru kohta.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on meedias korduvalt väitnud, et riigimetsa raiemahu vähendamine kärbib oluliselt riigi maksutulu ja töökohti maapiirkondades. Kuna endine keskkonnaminister Savisaar suurendas raiemahtu, peaksid töökohad praegu püsima, paraku on vastupidi: AS-i Repo Vabrikud Püssi puitplaaditehas läheb kinni, Palmako koondab sada töötajat jne.

«Meie konkurentsivõimet mõjutab väga palju ka see, et meie toodete omahind on Põhjamaade konkurentidega võrreldes kasvanud kiiremini. Lõpetasime eetilistel kaalutlustel impordi Venemaalt ja seetõttu on meie tootmissisendite hinna tõus olnud palju suurem kui Skandinaavia konkurentidel, kes on saanud seda asendada kodumaise puiduga,» põhjendas koondamist Palmako juht Rain Raudsepp.

Minister Kallas nentis, et raiemaht ja töökohad pole otseses seoses, nagu töösturite liit on esitlenud. «Aga kindlasti on plaanis raiemahu vähendamist arutada ettevõtetega, kel võib sellest tekkida mingeid muresid,» ütles ta. «Sisuliselt kõigist metsadest tuleb mingil määral kärbet, kõige rohkem männikutest,» märkis Kallas.

Möödunud nädalal kohtus minister kohalike omavalitsuste esindajatega ja uuris nende seisukohti raie osas nn kõrgendatud avaliku huvi (KAH) all olevates metsades, mis on suures osas männikud. «Teame, et mõnes piirkonnas on kogukond ja kohalik omavalitsus eriarvamusel, nende teemadega tegeleme,» märkis Kallas. «Praegu on seisukoht, et kodulähedased, suure avaliku huviga metsad peavad olema intensiivmajandamisest ja uuendusraietest vabad. Nüüd tuleb üheselt paika panna, mismoodi see hakkab olema.»

Seetõttu plaanib ministeerium uuesti lahti võtta metsaseaduse muutmise eelnõu, mille praeguse versiooni järgi saaks RMK KAH-aladel raiumiseks vaba voli vaid kohaliku omavalitsuse kooskõlastusega, kogukonda eraldi kaasama ei peaks.

Lisaks ütles Kallas, et kui on võimalik luua lisandväärtust väiksemast kogusest puidust, peab Eesti riik sellele õlga rohkem alla panema. «Siis saame samade, võib-olla isegi rohkemate töökohtadega raiemahtu ikkagi vähendada,» leidis ta.

Hiljemalt uue aasta alguses plaanib keskkonnaministeerium välja tulla kavaga, kuidas täita Euroopa Liidu poolt Eestile pandud kliimaeesmärke, ennekõike vähendada CO₂ heidet, raiemahu vähendamine ja puiduväärindamise parandamine on osa sellest kavast.