Kuigi jaemüük kasvab kiires tempos, oleks potentsiaali veelgi enamaks. Näiteks tarbimislaenude arv on võrreldes 2008. aastaga langenud enam kui kaks korda ning nende jääk peaaegu kolmandiku võrra. Kuigi inimesed tarbivad julgelt, ei tehta seda laenurahaga, seejuures on kodumajapidamiste hoiuste jääk näidanud kuust kuusse stabiilset kasvu, mistõttu võib eeldada, et mitmetes tuludetsiilides on tarbimise suurendamiseks veel küllalt reserve, märkis ministeeriumi majandusarengu osakonna analüütik Karel Lember ministeeriumi kommentaaris.
Hoolimata asjaolust, et müügimahud näitavad küllaltki kiiret kasvutempot, tuleb tuleviku suhtes ettevaatlikum olla. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatavad kaubandus- ja tarbijabaromeetrid olid aprillis mullusest nõrgemad. Seega on tarbija ettevaatlikumaks muutunud, lisas Lember.
Veel ütles analüütik, et lisaks hakkab ammenduma üks tarbimise kasvu põhjustest ehk tööpuudus on langenud Euroopa Liidu (EL) ühele madalaimale tasemele, mistõttu ei ole kiiret hõive kasvu lähitulevikus näha. Seega saavad sisekaubanduse kasvu toetada jätkuv palgakasv või elavam laenamine. Kuigi hetkeseis on praegu hea, võivad järgnevate kuude kasvud jääda aasta alguse omadele alla.
Statistikaameti teatel suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2015. aasta aprillis eelmise aasta aprilliga võrreldes püsivhindades 6 protsenti ning oli 424,6 miljonit eurot ehk 323 eurot elaniku kohta.