"Eesti inimesed käitusid möödunud aastal elektrit säästvalt, võrreldes 2021. aastaga hoidsime ühiselt kokku umbes 6 protsenti elektrit, detsembrikuus omakorda enam kui 8 protsenti. See on tubli saavutus, kuid säästlik tarbimine on jätkuvalt kogu selle talve märksõnaks. Eelkõige peame ühiselt pingutama ja kokku hoidma just elektritarbimise tipptundidel ning siin võiksid võimalusel panustada nii kodutarbijad kui ka ettevõtted," sõnas MKM-i energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.
Eleringi andmetel oli detsembris tipptundide tarbimise vähenemine keskmiselt 5,56 protsenti. Tipptunnid, millal jaanuaris elektritarbimist säästa või võimalusel muule ajale nihutada, on tööpäevadel vahemikus kell 9–11 ja 16–18. See aitab suurendada varustuskindlust, vähendada elektrikatkestuste riski ning panustada tipptundide hindade leevendamisse. Elektri tipptundide tarbimine kaetakse reeglina maagaasist elektrit tootes, mis omakorda tähendab kõrgemat elektri hinda börsil.
"Läänemere-äärsete riikide selle talve süsteemipiisavuse analüüs näitas regiooni võimsusvaru mahus 3 kuni 8 protsenti. Seega aitab tiputarbimise vähendamine 5 protsendi võrra võimsusvaru kahekordistada ning toime tulla suurema hulga riskide realiseerumisega, milleks võivad olla elektrijaamade või ülekandeliinide avariid," lisas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Üleskutse on seotud Euroopa Liidu paketiga, millega liikmesriigid leppisid kokku energiakriisiga toimetuleku meetmetes. Ühiselt lepiti kokku, et kõik liikmesriigid vähendavad tipptundidel tarbimist vähemalt 5 protsenti alates 2022. aasta detsembrist kuni 2023. aasta märtsini. Vabatahtlik eesmärk liikmesriikidele on 10-protsendiline elektritarbimise vähendamine samal perioodil.
