Kontori- ja majapidamisseadmed

KIIRED LAHENDUSED:

• Kustuta toast lahkudes tuli ja vaheta valgustid säästlikemate vastu. Võimalusel paigalda LED lambid;
• Lülita välja ja eemalda vooluvõrgust seadmed, mis pole kasutusel. Kui hoida telefonilaadijat terve aasta jooksul seinas, siis kulub ligikaudu 0,25 kWh elektrit. Kui Eestis oleks näiteks 500 tuhat sellist laadijat aastaringselt seinas, kuluks elektrit koguses, millega saaks katta vähemalt seitsmeteistkümne kolmetoalise korteri küttevajaduse. Energiakulu on seda märkimisväärsem, kui võtta arvesse ka kõiki muid seadmeid, mis pistikus aastaringselt seisavad;
• Väldi seadmete ooterežiimil töötamist. Põhilised seadmed, mis ooterežiimil energiat tarbivad, on arvutid, televisiooniseadmed, kohvimasinad, heliseadmed ja digitaalse kellaga ahjud. Kui arvutit ei kasutata, siis on unerežiimi asemel mõistlik see täielikult välja lülitada. Samuti on pidevalt töös televisiooni- ja internetiseadmed, mis terve päeva vältel pidevat kasutust kindlasti ei leia ja saaks samuti välja lülitada;
• Väldi nutiseadmete üleöö laadimist. Nutiseadmed laevad end täis kõigest mõne tunniga. Kui jätta täislaetud nutiseade laadijaga ühendatuks, kulub energiat ja lüheneb aku eluiga;
• Väldi külmkappi sooja toidu panemist ja reguleeri külmkapp kõrgemale temperatuurile. Võimalusel tuleks vältida külmkapi paigaldamist ahju, pliidi või radiaatori lähedale – kõrgem ümbritsev temperatuur pärsib külmkapi tõhusust ja elektrit kulub rohkem. Mida harvemini külmkapi ust avada, seda vähem kulub energiat. Oluline on tagada, et toiduainete vahel saaks õhk külmkapis liikuda. Külmkappi on oluline ka regulaarselt sulatada, et vältida üleliigse jää kogunemist ja seeläbi külmiku efektiivsuse vähenemist;
• Riideid triigi suuremas koguses korraga, et vältida triikraua pideva ülessoojendamisega kaasnevat liigset energiakulu;
• Eelista toidu soojendamist mikrolaineahjuga. Mikrolaineahjuga toidu soojendamine on võrreldes elektriahjuga kiirem ja kulutab vähem energiat;
• Käivita nõudepesumasin siis, kui masin on nõusid täis.

PIKEMAAJALISED LAHENDUSED:

• Eelista parema energiamärgisega toodet, võimalusel asenda vana ebatõhus toode uue tõhusamaga. Seadmete energiamärgistuses on kasutusel skaala A-st (kõige tõhusam) kuni G-ni (kõige vähem tõhus). Toodete energiamärgistega on võimalik tutvuda energiamärgisega toodete andmebaasis EPREL

Seadmed tuleks valida vastavalt oma vajadustele. Näiteks pole mõistlik osta selline külmkapp, mis suure osa oma tööajast pooltühjana seisab. Televiisorit valides tuleks ekraani suurus samuti valida vastavalt vajadusele ja eelistada pigem väiksema ekraaniga seadet, sest see tarbib vähem energiat. Heaks näiteks on ka arvutid - sülearvuti tarbib ligikaudu 85% vähem energiat kui lauaarvuti ja tahvelarvuti 70% vähem kui sülearvuti. Uus seade kestab reeglina aastaid, mistõttu on oluline seadet valides teha oma vajadustele vastav teadlik valik ja eelistada energiatõhusamaid variante.

Vee soojendamine

KIIRED LAHENDUSED:

• Vett keeda elektrilise keedukannuga. Vett keetes keeda täpselt vajaminev kogus. Elektripliidil toitu soojendades vali kütteala vastavalt poti põhja suurusele ja potile tuleks panna kaas peale;
• Eelista vannis käimisele duši all käimist ja lühenda pesemisaega. Paigalda säästlikud veekraani- ja dušiotsikud. Vee tarbimise vähendamisega hoiame kokku ka energiat, mis vee soojendamiseks kulub;
• Keera vesi kinni, kui sa seda hetkel ei tarbi (nii duši all olles, hambaid pestes kui ka nõusid pestes). Nõusid kraanikausis pestes ära lase veel pidevalt joosta – soovitus on paigaldada äravoolukork või pesta nõusid pesukausis. Veelgi säästlikum on pesta nõusid nõudepesumasinaga, kuid seda ainult nõusid täis masinas. Vee soojendamiseks kuluva energia kokkuhoidmiseks on soovituslik pesta ja loputada nõusid jahedama veega;
• Pesu pese ainult täidetud pesumasinas ja eelista madalamat pesemistemperatuuri. Pesu kuivatis kuivatamisele eelista pigem pesu pesurestil või soojade ilmade korral õues kuivatamist;
• Elektrisaunas käi harvem ja väldi ülekütmist.

PIKEMAAJALISED LAHENDUSED:

• Kui vee soojendamine toimub kodus boileriga, siis on mõistlik hankida võimalikult hea energiaklassiga boiler, mille suurus vastab majapidamise vajadustele. Tänapäeval on saadaval ka nutikad boilerid, mis vastavalt inimese tarbimisharjumustele vett õigel ajal üles soojendavad. Veeboileri temperatuur ei pea olema maksimumile reguleeritud, vaid piisab temperatuurist 55 kraadi ja seejuures väheneb katlakivi teke. Võimalus on ise ajastada veeboileri tööd ajale, mil elekter on odavam ja vältida töötamist ajal, kus sooja vett kodus ei tarbita.

Küttelahendus

KIIRED LAHENDUSED:

• Reguleeri temperatuur võimalusel madalamaks. Eluruumis, kus inimene viibib pikemaajaliselt, ei tohiks temperatuur olla madalam kui 18 kraadi. Enamikele inimestele on meelepärane temperatuur 21 kraadi. Ühe kraadi sisetemperatuuri langetamisega saavutatakse vähemalt 5-protsendiline küttekulu kokkuhoid.
  
  Motiva Oy on temperatuuri soovitusteks andud järgnevad väärused:
  - eluruumid 20-21 kraadi;
  - magamistoad 18-20 kraadi;
  - korterelamute koridorid 17-18 kraadi;
  - laohooned 12 kraadi;
  - garaažid 5 kraadi.
• Temperatuur reguleeri vastavalt vajadusele - radiaatorit pole vaja üle reguleerida, kuna sel juhul ei soojene ruum kiiremini.
• Vannituba pikemalt mitte kasutades (näiteks kodust lahkudes) lülita põrandaküte välja või reguleeri temperatuur madalamaks. Mõistlik on põrandakütte toimimist reguleerida taimeriga;
• Talvisel ajal paigalda akende ette paksemad kardinad, kuid jätta radiaatorite ette vaba ruumi soojuse tuppa levimiseks;
• Suvel võiks konditsioneeri asemel eelistada ventilaatorit. Kui siiski konditsioneer töötab, väldi sooja õhu peale voolu akendest ja ustest;
• Kontrolli üle aknad ja uksed ning välista õhulekked mille kaudu külm õhk tuppa tungib. Paigalda akendele ja ustele uued tihendid või uuenda vanad tihendid;
• Kodu tuulutamiseks ava kõik aknad lühiajaliselt. Lühiajaliselt kõigi akende avamine tuulutab kodu kiiremini läbi, ega lase toa seinte ja mööbli temperatuuril langeda. Seevastu pikemaajaline tuulutamine jahutab maha seinad ja mööbli, mistõttu kulub palju energiat majapidamise taas üles kütmiseks;
• Elektrikütte puhul proovi tarbimist nihutada eelkõige tundidele, kus elektri hind on kõige madalam. Jooksvad tunnihinnad on kättesaadavad siin ja NordPool järgmise päeva turuhinnad siin.

PIKEMAAJALISED LAHENDUSED:

• Asenda ebatõhus kütteseade või -süsteem uue tõhusama vastu. Korterelamutes on oluline paigaldada radiaatorile termostaadid;
• Ahiküttega elamus on oluline viia läbi küttesüsteemi korrapärast kontrolli ja puhastamist. Põletatav puitkütus peab olema kuiv. Loe lähemalt Keskkonnaministeeriumi lehelt „Ahjukütmise ABC“. Ahi peaks olema soojust salvestav, et vähendada küttekulu;
• Küttesüsteemi valides vali võimalikult energiasäästlik lahendus. Kaalu kütteautomaatika paigaldamist. Automaatika peab olema õigesti seadistatud, et selles kasu oleks. Küttesüsteem vali vastavalt oma vajadustele, hoone eripäradele ja asukohast sõltuvatele võimalustele. Kui elad eramajas või korterelamul puudub võimalus tarbida soojust kaugküttevõrgust, siis võib lisaks põhiküttele olla mõistlik ka lisakütte kasutamine. Lisakütteks võib olla elektriküte, soojuspump, kamin, ahi, päikeseküte või muu asjakohane kütteviis eesmärgiga vähendada majapidamise sõltuvust ühest kütteallikast ja vähendada küttekulusid.
   
  • Kui kütad kodu otse elektriga, siis on sinu elektriarve suure tõenäosusega kõrgem kui Eesti keskmisel elanikul. Elektri otseküte on sobilik väiksema ruumi kütmiseks või kasutamiseks ajutise või sekundaarse küttena suurema pinnaga elukohas, kuid pole soovituslik hoone põhiküttena, eriti korteris või elamus, mis pole energiatõhus. Elektri otsekütteseadmete soetamine ja paigaldamine on väga odav, kuid hoone kütmine näiteks elektriradiaatori, soojapuhuri või õliradiaatoriga on pikaajaliselt kallim kui alternatiivsed küttesüsteemid.
  •  Hea võimalus kodu kütta on soojuspumbaga. Soojuspump toodab rohkem soojusenergiat kui tarbib elektrit selle tootmiseks, mistõttu on soojuspumbaga kodu kütmine odavam kui elektri otseküttega. Soojuspumpade soetamine ja paigaldamine on siiski palju kallim võrreldes elektri otsekütte seadmetega. Eelistada tuleks tõhusamaid ja Eesti külmale sobivaid seadmeid. Põhilised soojuspumba süsteemid:
    • Õhk-õhk soojuspump sobib väiksemale majapidamisele, kuid võib suurema kodu puhul olla ebapiisav ja kulukas. Õhk-õhk soojuspump ei pruugi olla piisav põhikütteks kasutamisel
    • Õhk-vesi soojuspump võimaldab kodu hoida soojana ja seda ka jahutada. Õhk-vesi soojuspumpa on mõistlik kasutada uutes majades kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal ja maakütte paigaldamiseks ei ole võimalust . Õhk-vesi soojuspumba soetamine ja paigaldamine on kallim kui õhk-õhk pumbal.
    • Maasoojuspump on võrreldes õhk-vesi soojuspumbaga kallim, kuid see-eest on seade energiasäästlikum ja püsikulud madalamad.
  • Kaugküttevõrgu piirkonnas asuv korterelamu on mõistlik ühendada kaugküttega.
  • Lisaks eelnevalt mainitud küttesüsteemidele on võimalikud alternatiivid ka tahkekütuse-, pelleti-, gaasi-, vedelkütte- ja elektrikatlad.
  • Olenevalt küttesüsteemis võib asjakohane olla ka akumulatsioonipaagi paigaldamine, mille puhul näiteks elektrikütte korral saab elektritarbimist nihutada odavamatele tundidele.
• Kodu energiatõhusaks renoveerimine. Energiakulu vähendamise kõige efektiivsem ja olulisem meede on hoone energiatõhusaks rekonstrueerimine mille tulemusena hoone energiatarve suurel määral väheneb. Korterelamute puhul väheneb energiatarbimine ligikaudu 40% ja väikeelamute puhul 30%, kuid need väärtused võivad varieeruda sõltuvalt lahendustest. Korterelamu renoveerimisel tuleks seda teha terviklikult, kattes ära kõik kulutõhusad meetmed energiatarbimise vähendamiseks. Eramaja rekonstrueerimise kohta on Kredex pannud kokku juhendmaterjali „Eramaja rekonstrueerimine“. Hoonet soojustades ei tohi ära unustada ventilatsioonisüsteemi uuendamist, et vältida liigse niiskuse ja hallituse tekkimist.
• Alternatiiv kodu terviklikule renoveerimisele on ka üksiktegevuste teostamine. Akende (näiteks kolmekordse klaasiga aknad) ja uste tõhusama vastu vahetamine, katuse, fassaadi ja vundamendi soojustamine on üks põhilisi energiatõhususe meetmeid. Oluline on ka siinkohal mitte unustada piisava ventilatsiooni tagamist ja paigaldada näiteks soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.
• Korterelamus energia säästmiseks on üheks võimaluseks küttekulude jaotamine tegelike tarbimisandmete põhjal. Selleks on vajalik paigaldada radiaatoritele küttekulujaoturid, mille alusel korteriomanikud vastavalt oma tarbimisele soojuse eest maksavad. Antud juhul on oluline siiski küttekulude õiglane jaotamine, mida on soovituslik teha põhimõttel 75% ruutmeetripõhine küttekulu ja 25% mõõdetud küttekulu. Soovituslik on kasutada ka korteripõhiseid parandustegureid küttekulude õiglaseks jaotamiseks;
• Vii läbi kütte- ja jahutusüsteemide korrapäraseid hoolduseid, seeläbi pikendades süsteemide eluiga ja vältida seadmete tõhususe vähenemist;
• Tooda ise elektrit päikesepaneelidega. Elades majas või korteris on üheks võimaluseks paigaldada maja/korterelamu katusele päikesepaneelid elektri tootmiseks, mille kaudu vähendada võrgust soetatavat elektrit. Elektrit ise tootes ei tule tasuda võrgutasusid, aktsiise ja makse enda poolt toodetud elektrit tarbides, millest tuleneb ka rahaline kokkuhoid.