„Venemaa rünnak Ukrainale on põhjustanud keerulise energiajulgeoleku olukorra. Energia säästmine on üks kiirematest ja tõhusamatest viisidest selle leevendamiseks ja raha säästmiseks. Energiakriisiga ei tegele ainult Eesti, vaid riigid kogu Euroopas julgustavad oma inimesi säästma, et ühiselt leevendust leida ja sellest kriisist välja tulla,“ sõnas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
„Eesti kodudes säästetakse juba täna väga tublisti ja vastutustundliku energiakasutuse üle tasub meil kõigil uhke olla. Talvele vastu minnes on mõistlik oma harjumused üle vaadata ja loodan, et erinevate energiasäästu võimaluste jagamine aitab kõigil leida enda jaoks sobivaim viis, kuidas tarbimist ja kulusid alla tuua,“ lisas Sikkut. „Majapidamiste kõrval on energiasäästus roll avalikul sektoril ning ettevõtetel, kelle otsuste mõju kogutarbimisele on kahtlemata suurem.“
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud energiasäästu meelsusuuringu kohaselt peavad end kõige säästlikumaks vanemad inimesed ning kõige vähem säästlikuks 25-34-aastased. Kui riigi liikumist energiasäästlikuma tarbimise suunas peetakse üldiselt oluliseks, siis oma energiatarbimise vähendamist ei peeta nii tähtsaks. Kampaania juhibki tähelepanu sellele, mida iga inimene ise ära saab teha.
Kampaania kutsub üles kasvõi ühe lihtsa tegevusega energiat säästma, teadlikult tarbima ja sellega ka kulusid kokku hoidma. Eesti majapidamiste energiatarbimine väheneks kokku kuni kaheksa protsenti juhul, kui kõik inimesed järgiksid kasvõi viit lihtsat soovitust – vähendavad võimalusel toatemperatuuri ühe kraadi võrra, piiravad sooja vee tarbimist ühe liitri võrra, eemaldavad kasutult vooluvõrgus olevad seadmed ja lühendavad ekraanide, sh teleri vaatamise aega päevas tunni võrra.
Lisaks üleskutsele anda oma panus energiasäästu on riigi poolt välja töötatud elektri universaalteenus ja automaatsed energiahüvitised, millega inimesi ja majapidamisi sel küttehooajal toetatakse.
