Kauba lossimine sadamates suurenes aastaga viiendiku
2014. aastal lähetati Eesti sadamatest välismaale ja välissadamatest saabus siia 43,5 miljonit tonni kaupa, mis oli 1% rohkem kui aasta varem. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 29,8 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 13,7 miljonit tonni. Sadamate kaubamahu kasvu toetas just välismaalt Eesti sadamatesse saabunud kauba lossimise mahu kasv. Kaupu lastiti 6% vähem (1,9 miljonit tonni), kuid lossiti koguni 21% (2,4 miljonit tonni) enam kui 2013. aastal.
Kuigi 2014. aastal jätkus kaubaveo vähenemine avalikul raudteel, mõjutas see kaubavedu sadamate kaudu vähem kui varasematel aastatel. Pärast kaubaveo mahtude vähenemist 2007. ja 2008. aastal, oli suurim langus sadamate kaubaveos 2012. aastal, mil nii lastimine kui ka lossimine vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Sadamate kaubamaht vähenes veidi ka 2013. aastal. Kaubamahu vähenemise põhjuseks oli ennekõike Venemaa oma sadamate arendamine ning vedellasti mahu vähenemine Eesti sadamates.
Kaupade lastimine on mõjutatud kaubaveost avalikul raudteel, mis peamiselt hõlmab transiitkauba vedu. Kui võrrelda 2004. aasta mahuga, on kaupade lastimine vähenenud ligi kolmandiku võrra. Kaupade lossimise maht on aga kümnendiga kasvanud üle kahe korra. Viimastel aastatel väikeste tõusude ja mõõnadega toimunud lossimise mahu kasv sadamates annab tunnistust sellest, et sadamad teenindavad uusi kaubavooge. Elavnenud on kaubavedu konteineritega.
Kaubavedu Balti riikide sadamates
Balti riikide võrdluses oli 2014. aastal sadamate kaubamaht suurim Lätis (74 miljonit tonni), järgnesid Eesti ja Leedu kumbki ligi 44 miljoni tonniga. Kaupade lastimine ja lossimine kasvas varasema aastaga võrreldes enim Lätis (5%), Leedus oli kasv 3% ja Eestis 1%.
Raudteede kaubamaht vähenes aastaga ligi viiendiku
2014. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 36,3 miljoni tonnini, mis oli 17% vähem kui aasta varem. Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab kauba saatmiseks välisriikidesse Eesti sadamate asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid.
Eesti riigisisestel vedudel oli 2014. aastal raudteetranspordi kaubamaht 20,1 miljonit tonni. Kaubakogustest moodustasid transiitveod 14,1 miljonit tonni, eksport 1,1 miljonit tonni ja import 1 miljon tonni. Riigisisestel vedudel veeti peamiselt põlevkivi, transiitkaubana nafta- ja keemiatooteid, eksporditi mineraaltooteid ja imporditi naftatooteid.
2014. aastal ulatus kaubavedu avalikul raudteel 19,2 miljoni tonnini, mis oli viiendiku võrra vähem kui 2013. aastal. Avalikul raudteel veetud kaubast ligi kolm neljandikku ehk 14,1 miljonit tonni tuli transiitvedude, 0,6 miljonit tonni ekspordi ja 1 miljonit tonni impordi arvelt.
2014. aastal võrreldes 2004. aastaga veeti raudteel 45% vähem kaupa, avalikul raudteel koguni 2,2 korda vähem kaupa. Raudteevedude kaubamaht tonnides vähenes nii 2013. aastal kui ka 2012. aastal. Eelmise aastaga võrreldes oli 2014. aastal tegemist suurima kaubaveo mahu vähenemisega pärast 2007. ja 2008. aastat.
Kaubavedu Balti riikide raudteel
Balti riikides kasvas 2014. aasta varasema aastaga võrreldes nii Läti kui ka Leedu raudteel kaubavedu tonnides ligi 2%, Eestis aga vähenes ligi viiendiku. Suurim oli raudtee kaubaveo maht Lätis (57 miljonit tonni), järgnesid Leedu (49 miljonit tonni) ja Eesti (36 miljonit tonni). Balti riikide võrdluses on Lätis ka enim kaubavedudeks avatud raudteid.
