Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aastal maanteel, merel, raudteel ja õhus kokku 211 miljonit sõitjat, sellest 92,7% maanteel, 4,1% merel, 2,8% raudteel ja 0,4% õhus.
Sõitjatevedu maanteetranspordiga vähenes 2014. aastal 3%. Reisijate arv kokku oli 195,6 miljonit, millest 85% ehk ligi 167 miljonit oli linnaliinidel sõitjaid (sh trammi ja trolliga). Maakonnaliinidel oli ligi 17 miljonit sõitjat (kasv võrreldes 2013. aastaga 2%), juhuvedudel bussiga 5 miljonit sõitjat (kasv ligi kolmandik), riigisisestel kaugliinidel 4,4 miljonit sõitjat (langus 2%) ja rahvusvahelistel liinidel 808 700 sõitjat (kasv 10%). Aastaga vähenes maanteetranspordiettevõtete sõitjakäive 2% ulatudes 2014. aastal 2,6 miljardi sõitjakilomeetrini.
Eesti mereveoettevõtted vedasid 2014. aastal 8,7 miljonit sõitjat, mis on 1% vähem kui 2013. aastal. Riigisisestel merevedudel veeti 2,2 miljonit sõitjat (kasv 4%) ja rahvusvahelistel vedudel 6,5 miljonit sõitjat (langus 3%). Aastaga vähenes meretranspordiettevõtete sõitjakäive 4%, ulatudes 2014. aastal ligi 1,2 miljardi sõitjakilomeetrini.
Uute rongide liinile tulekuga elavnes mullu sõitjatevedu raudteel, kus veeti 5,9 miljonit sõitjat, mis on 41% rohkem kui 2013. aastal. Riigisisestel raudteevedudel veeti 5,8 miljonit sõitjat (kasv 43%) ja rahvusvahelistel vedudel 97 100 sõitjat (langus ligi viiendik). Aastaga kasvas raudteetranspordiettevõtete sõitjakäive 26%, ulatudes 2014. aastal 281,7 miljoni sõitjakilomeetrini.
Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2014. aastal 771 300 sõitjat, mis on 1% enam kui 2013. aastal. Riigisisestel õhuvedudel veeti 17 800 sõitjat (langus 7%) ja rahvusvahelistel vedudel 753 500 sõitjat (kasv 2%). Aastaga kasvas õhutranspordiettevõtete sõitjakäive 29%, ulatudes 2014. aastal 1,4 miljardi sõitjakilomeetrini. Nii sõitjate arv kui ka sõitjakäive vähenes regulaarlendudel, kuid kasvu mõjutasid tellimuslennud.
Eesti veondusettevõtted vedasid 2014. aastal maanteel, raudteel, merel ja õhus kokku 75,1 miljonit tonni kaupa, sellest veeti ligi 50% maanteel, 48% raudteel ja 2% merel.
Vaatamata veomahtude üldisele vähenemisele vedasid maanteetranspordiettevõtted 2014. aastal ligi 37,2 miljonit tonni kaupa, mis on 12% enam kui 2013. aastal. Riigisisestel vedudel veeti 23,6 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 13,6 miljonit tonni kaupa. Maanteetranspordi veosekäive kasvas aastaga 7% ja ulatus 6,9 miljardi tonnkilomeetrini. Veomahud kasvasid nii riigisisestel kui ka rahvusvahelistel vedudel.
Kaubamaht raudteel vähenes mullu ligi viiendiku, ulatudes 36,3 miljoni tonnini. Varasema aastaga võrreldes oli 2014. aastal tegemist suurima kaubaveo mahu vähenemisega pärast 2007. ja 2008. aastat. Riigisisestel vedudel veeti 20,1 miljonit tonni ja rahvusvahelistel vedudel 16,2 miljonit tonni kaupa. Raudteetranspordi veosekäive vähenes aastaga ligi kolmandiku, ulatudes 3,3 miljardi tonnkilomeetrini.
Meretranspordiettevõtted vedasid 2014. aastal 1,6 miljonit tonni kaupa, mis on 17% vähem kui 2013. aastal. Meretranspordi veosekäive vähenes aastaga rohkem kui poole võrra ja ulatus 425 miljoni tonnkilomeetrini.
Õhutranspordiettevõtted vedasid 3000 tonni kaupa ja posti ning veosekäive ulatus 1,8 miljoni tonnkilomeetrini. Veoseid tonnides veeti 50% rohkem kui 2013. aastal, veosekäive kasvas 19%. Õhutranspordiga veetavate kaupade seas suurenes postisaadetiste vedu.
Eesti veondusettevõtete andmed on kogutud ja avaldatud lähtuvalt ettevõtte põhitegevusalast. Ettevõtte põhitegevusala on määratud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi: maismaaveondus (raudtee- ja maanteetransport), veetransport ja õhutransport.
Sõitjakäive on sõitjateveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse sõitjakilomeetrites (skm). Üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele.
Veosekäive on kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites (tkm). Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.
