Tootjahindade tagasihoidlik tõus töötlevas tööstuses nii Eestis kui teistes Euroopa riikides tulenes eelkõige suhteliselt nõrgast nõudlusest, seetõttu on ka ekspordi- ja impordihinnad püsinud üsna stabiilsena, märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) oma kommentaaris.

Statistikaameti andmetel tõusid töötleva tööstuse tootjahinnad veebruaris eelmise kuuga võrreldes 0,4 protsenti. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid hinnad keskmiselt 1,6 protsenti kõrgemad.

Keskmisest suurem hinnatõus iseloomustas veebruaris kummi- ja plastitööstust ning keemiatööstust, kus hinnad kasvasid aastases võrdluses vastavalt 6,2 protsenti ja 5,1 protsenti. Samuti jätkus tugev hinnakasv toiduainetööstuses, kus aastaga kallines toodang viis protsenti ja kuuga 1,4 protsenti. Allharudest andsid suurema panuse hinnatõusu lihatööstus ja kalatööstus, samas suurima osakaaluga piimatööstuses kallines toodang tagasihoidlikumas tempos.

Ekspordi- ja impordihindades toimusid veebruaris sarnased muutused. Aastaga hinnad langesid keskmiselt vastavalt 0,7 protsenti ja 0,3 protsenti, ent eelmise kuuga võrreldes hinnad tõusid 1,3 protsenti ja 0,7 protsenti. Nii ekspordi- kui ka impordihindade tõusu kuises võrdluses mõjutas enim nafta kallinemine maailmaturul. Samas aastaga olid naftasaaduste hinnad ühed suuremad kukkujad.

Kuigi ekspordihinnad aastaga kokkuvõttes ei tõusnud, siis paljud tööstusharud suutsid müüa oma tooteid välisturgudele kõrgemate hindadega kui eelmisel aastal. Kuus protsenti tõusid väljaveohinnad plasti- ja kummitööstuses, viis protsenti toiduainetööstuses, kolme protsendi piiresse jäi aga hinnakasv tekstiili-, paberi- ja masinatööstuses. Elektri ekspordihind langes aastaga ligi viiendiku ja naftasaaduste ekspordihind peaaegu kümnendiku võrra.

Impordihinnad pöördusid veebruaris esimest korda üle pika aja aastases võrdluses langusse. Enim ehk kaheksa protsenti kahanesid naftasaaduste sisseveohinnad. Aastatagusest madalamate hindadega osteti sisse ka tekstiiltooteid, metalle, ehitusmaterjale ja elektroonikakaupu. Suuremate aastakasvudega, võrdselt neli protsenti, olid põllumajandussaaduste ja metalltoodete impordihinnad.

Veebruaris prognoosis ligi 70 protsenti Eesti konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtjatest, et lähikuudel müügihinnad ei muutu. Hinnatõusu nägi ette üle veerandi küsitletutest, suuremad ootused on jätkuvalt joogitootmises ning kummi- ja plastitööstuses. Toiduainetööstuses on olukord mõnevõrra rahunenud, veebruaris olid sektori esindajate hinnangud sarnased töötleva tööstuse keskmistele näitajatele.