Tulevaks aastaks prognoosib pank Eestile 3,8-protsendilist majanduskasvu, mis on võrdne detsembri prognoosiga, selgub panga kodulehel avaldatud majandusülevaatest.
Riskid majanduskasvule on endiselt allapoole, märgib panga majandusanalüütik Tõnu Palm ülevaates, seda peamiselt nõrkade väljavaadete tõttu Vene ja Põhjala turgudel. Ka laenumahtude kasv on endiselt aeglane. Siiski prognoosib pank, et mullu neljas kvartal märkis murdepunkti, kust alates majanduskasv hakkab jälle elavnema.
Majanduskasvu veab endiselt sisetarbimine ning selle kiiremat arengut on oodata aasta teisest poolest, kui eksportturud võiksid jälle taastuda. Oma osa hakkab kandma ka kinnisvaraturg, mida on näha Tallinna korterihindade 10-protsendilisest tõusust, ütleb Palm. Ka võib ehitussektor oodata alates tulevast aastast uusi Euroopa Liidu toetusi.Töötus võiks tänavu nihkuda 8,4 protsendile, inflatsioon jääda 1,9 protsendi tasemele ning jooksevkonto puudujäägiks 1,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Valitsussektori puudujäägiks hindab Palm tänavu 0,5 protsenti SKP-st.
Sisetarbimise kasvuks prognoosib Nordea Eestile tänavu 4,3 protsenti, valitsussektori kulutuste kasvuks 1 protsendi, ekspordikasvuks 2,1 protsenti ja impordikasvuks 2,2 protsenti. Eesti nominaalseks SKP-ks oodatakse 19,4 miljardit eurot.
