Kui kulude kasv ei pea tuludega sammu, kahaneb Palmi arvates võimekus investeerida ka uude kasvu. "Tagasihoidlikud investeeringud võivad keskpikas perspektiivis viia majanduskasvu järkjärgulise stagneerumiseni. Oht seisneb selles, et konkurentsi kaotamise protsessid toimuvad tavaliselt majanduste kasvutsüklis aeglaselt ja võivad jääda soovimatult kauaks märkamatuks, kuniks ravi saab määrata," ütles ökonomist pressiteate vahendusel.

Eesti ettevõtjate kindlustunne ja tööstuse mahukasv viitavad ökonomisti sõnul aga sellele, et mustade stsenaariumite asemel nähakse pigem mõõdukamaid kasvuvõimalusi.

Säärases keskkonnas kujutab Palmi hinnangul riski aga alainvesteerimine ning tagasihoidlik arendustegevus, sest globaalne konkurents paigal ei seisa. "Tuleviku kasv on seega üha rohkem uute tehnoloogiate, innovatsiooni ning majanduse digitaliseerimise päralt," tõdeb ta.

Tasakaaluka Eesti majanduse jaoks oleks tema arvates kõige mustemaks stsenaariumiks ekspordipartnereid mõjutava globaalse kaubanduse hangumine, mis ei ole praegu siiski kindlasti baasstsenaariumiks.

Eesti eksport on seotud valdavalt euroala ja Põhjamaade majandustega, mille kasvuväljavaade on, hoolimata tänavu kolmanda kvartali nõrgast kasvutempost, jätkuvalt hea. Nimelt euroala kvartaalse kasvutempo aeglustumist 0,4 protsendilt 0,2 protsendile võimendasid paljuski ajutised tegurid, sealhulgas autotööstuse kohanemine.

"Mõningaid märke välisturgude aeglustumisest võib välja lugeda euroala riikide ekspordi ja ettevõtete tulude mõõdukamate tulemuste näol. Kaubandustõrked on jahutamas ka Hiina majandust, mis on näiteks kogenud automüügi aeglustumist 2,5 protsendile aasta kümne kuu kokkuvõttes," märgib Palm.

Ka finantsturgude liigne volatiilsus võib ökonomisti hinnangul potentsiaalselt ohustada majanduste kindlustunnet ning investeerimisjulgust. "Tuleb loota, et ka Brexit leiab võimalikult soodsa lahenduse ega jäta liiga suurt jälge," lisas ta.

Arvestades ekspordi kõrget osakaalu oleks globaalse kaubanduse järsu aeglustumise korral Palmi sõnul mõjutatud euroala ja Eesti kõik harud. Siiski tasandab tugev sisenõudlus tema sõnul täna mõnevõrra tagasihoidlikumat ekspordi panust.

"Siseturust rohkem sõltuvatel sektoritel, nagu ehitusmaterjalid või teenused, on mõnes mõttes rohkem reageerimisaega kui näiteks elektroonika või masinatööstuse harul. Eesti välisnõudluse osas on määrava tähtsusega kolme suurima kaubanduspartneri – Soome, Rootsi ja Saksamaa – käekäik, hõlmates 40 protsenti Eesti otseekspordist," sõnas Luminori peaökonomist.

Tavatarbijat mõjutab Palmi arvates aga kõige rohkem tööturu seis ning küsimus, kas jätkub piisavalt atraktiivseid töökohti. "Sissetulekute kasv on pikaajaliselt seotud ka tootlikkuse kasvuga. Mida paremini läheb ettevõtluse ekspordituludega, seda rohkem uut raha pöörleb ka meie väikeses avatud majanduses. See võimaldab ka siseturu harudel teha tulevikus head tulemust," rääkis ta.

Eesti madal tööpuuduse määr ja euroala keskmisest kiirem palgakasv on seotud ka ettevõtete hea käekäiguga. Sissetulekud peavad ökonomisti sõnul lähenema euroala keskmise suunas, toetades positiivselt demograafilisi trende ja muutes majandust välisšokkide vastu vähem vastuvõtlikuks.

"Vaid tugevad ettevõtted suudavad konkureerida ühisturul tööjõu pärast. Näiteks Saksamaal on tööpuuduse määr langenud kriisieelselt üheksalt protsendilt viiele, mistõttu napib kvalifitseeritud tööjõudu. Eksport on Saksamaa majanduse vundamendiks paljuski sarnaselt Eestile. Ettevõtete edu ja tarbijate edu vahele võib pikaajaliselt tõmmata võrdusmärgi," lisas Palm.