"Euroopa riikide laenukoormused on hullud ja suurenevad sealjuures, väljaarvatud mõned erandid. Keskmiselt 10 korda kõrgemad suhtes SKP-sse kui Eestil. Justkui ei püütakski vähendada. Justkui kasutades tuntud Eesti folkloori, elab Euroopa teadlikult tulevaste põlvede arvelt," kirjutab Palts ja ja küsib, kas laenukoormust ei suudeta või pigem ei taheta vähendada.

Laenukoormuste vähendamiseks toob Palts välja kolm võimalust: vähendada kulusid, tõsta makse või suurendada tootlikkust.

"Vähendada kulusid on tegelikult poliitilistel põhjustel võimatu," kirjutab Palts enda postituses. "Kulud on peamiselt sotsiaalsete toetuste laadi. Mitte ükski tervemõistuslik poliitik ei lähe vähendama sotskulusid – neid ikka lubatakse alati juurde. Teiseks: tõstame makse – kuidas me seda ette kujutame, et poliitikud seda ütlevad ja tegema hakkavad? Kolmandaks: suurendame efektiivsust. Väga pika vinnaga asi. Lubatakse küll suure suuga, aga vajalikud meetmed omavad mõju mitme valimisperioodi pärast. Pealegi kui teadlikult teha, siis nõuab see suuri investeeringuid – see tähendab veel laenu juurde. Seega seda ei tehta."

"Kokkuvõttes tegelikult poliitikud ei taha laenukoormust vähendada, sest ei ole valijatelt tellimust," arutleb Palts ja küsib, kes ja miks seda üldse tahtma peaks. "Kõige mugavam on lihtsalt natuke juurde võtta laenu ja vana edasi rullida. Ja maksta intresse või nagu peenemalt öeldakse: teenindada laenu. Kui laenu oluliselt juurde ei võta, siis teenindamine läheb pidevalt lihtsamalt kui majanduskasv on kiirem kui intress."

"Mis juhtub, kui paar suurt ei suuda enam laenu teenindada?" küsib Palts retooriliselt ja toob Kreeka näite. "Piisab, et intressid teevad paariprotsendilise hüppe üles ja Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa on raskustes. Isegi Saksamaal ei oleks kerge. Nendele riikidele ei saa ju minna siis jutustama, et tehke strukturaalseid muudatusi ja nii edasi. Mis juhtub, kui hullud radikaalid otsustavad, et ei maksa enam ja ei teeninda ka enam, et pangad koorivad ju rahvast. Itaalia puhul ma ei imestaks muide juba täna seda."

"Kuidas pangad sellsite riikide nagu Itaalia ja Hispaania võlakirju oma bilansis hoiavad?" küsib Palts ja lisab, et tegemist on ju rämpsuga.

Palts tõdeb, et laenukoormusega saadakse täna kuidagi hakkama ja kuni kriisi ei ole, seni laene lihtsalt pikendatakse.

"Täna on konsolideeritult eelarved negatiivsed 0,8 protsenti SKP-st. Härgadel on sealjuures kõigil negatiivne peale Saksamaa. Ja seda majandustõusu harjal. Minu meelest on pigem lepitud olukorraga," kirjutab Palts ja ennustab, et väga suure tõenäosusega realiseeruvad majanduslangus ja deflatsioon – seda näiteks siis, kui Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugal ja Ühendkuningriik üheaegselt ei suuda laenu teenindada.

"Selline kollektiivne auk viib igal juhul tohutu mahu eurode ja ilmselt ka naelade emiteerimisele. Poliitikud võtavad võimu pankadelt üle, sest pensionid on vaja ju välja maksta," selgitab Palts ja viskab õhku küsimuse, mida see Eestile võiks tähendada.

"Veel üks detail: Maastrichti kriteeriumid on tegelikult primitiivsed. Näiteks ei saa nõuda 60-protsendise laenukoormusega riigilt sama suurt defitsiidipiiri kui 10-protsendiselt. Aga siiski on peamine laene tagasi maksta ja pea kohal on tohutus mahus eurode emiteerimise võimalus," kirjutab Palts.