"Me näeme endiselt Vene-Ukraina kriisi põhjustatud väga väikest, kui üldse mingit, mõju Baltikumi majandustegevusele. Samas on kriis veel väga värske ja selle mõju makroandmetele avaldub viivitusega. Viimased ettevõtete ja tarbijate kindlustunde andmed pärinevad märtsist ja need on olnud üldjoontes stabiilsed. Rubla kursi kukkumine on muutnud Baltikumi ekspordi Venemaale kallimaks," kirjutab pank oma makroanalüüsis. Rubla oli 14. aprilli seisuga euro suhtes aastaga langenud 23 protsenti ja aasta algusega võrreldes 10 protsenti.
Panga hinnangul on kindlustunde arengud ebaselged ja neid on raske prognoosida. Kui majandususaldus oluliselt ei halvene ja Vene-Ukraina konflikt ei eskaleeru ning majandussanktsioonid jäävad enam-vähem endisele tasemele, siis majanduskasv Baltikumis jätkub, kuigi aeglasemal tasemel kui varem.
Venemaa-suunaliste ekspordimahtude languse kompenseerib ekspordimahtude suurenemine kriisist taastuvasse Euroopa Liitu.
Aeglasem majanduskasv vähendab Baltikumis tööjõuturu ülekuumenemist – tööpuudus väheneb aeglasemalt ja palgasurve langeb. Avaliku sektori rahandus jääb jätkuvalt tugevaks. Panga hinnangul negatiivne mõju hajub järgmise aasta jooksul ning Baltikumi majanduskasvuks kujuneb 3-4 protsenti.Kui majandususaldus Baltikumis peaks oluliselt kukkuma või kriis eskaleeruma, siis Baltikumi majandus võiks tõsisemalt kannatada saada.
Mustima stsenaariumi kohaselt - kui Venemaa katkestaks energiavarustuse ja olulisel määral rakendaks kaubanduspiiranguid - võiks Baltikumis tekkida majanduslangus. Aga isegi sellises olukorras oleks majanduslangus Baltikumis oluliselt leebem kui kahekohaline kukkumine aastatel 2008-2009.
