Ansipi sõnul püsib Eesti üldine hoiak maksuküsimustesse muutumatuna: „Me pooldame paremat maksukoordineerimist ja maksustamise kvaliteedi tõstmist, mis toetavad majanduskasvu ja riigirahanduse kestlikkust.“
Peaminister lisas, et sealjuures tuleb arvesse võtta nii siseturu aspekte kui ka Euroopa Liidu üleilmset konkurentsivõimet.
Ansip tervitas Euroopa Komisjoni iga-aastases majanduskasvu analüüsis sisalduvaid kasvu soodustavaid maksuaspekte. Nimelt soovitab komisjon riikidele maksubaasi laiendamist ja erisuste kaotamist, peidetud ja turgu moonutavate soodustuste kaotamist, maksukoormise nihutamist tööjõult, maksukogumise tõhustamist, ressursisäästlikkust ja CO2 maksustamist.
„Eesti on huvitatud eelkõige kaudsete maksude ühtlustamisest – maksubaasi ühtlustamisest ja erandite kaotamisest,“ ütles Ansip. Samas rõhutas Ansip, et otseste maksude koordineerimine on õigustatud ainult siseturu toimimise huvides.
„Maksumäärade ja –süsteemide ühtlustamine on põhjendatud siis, kui see aitab tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja majanduskasvu,“ ütles peaminister.
Eraldi olid kõne all komisjoni uuemad algatused, nagu ettevõtete ühtne tulumaksubaas ning finantstehingute maksustamine. Peaminister Ansipi sõnul on mõlema algatuse hindamise võtmeks Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõime tõus ja positiivne mõju äritegevusele.
„Me toetame vabatahtlikku ühtset tulumaksubaasi, kui see tõstab Euroopa Liidu konkurentsivõimet,“ kinnitas peaminister. „See peab lihtsustama äritegevust määral, mis õigustab mahukate muudatuste tegemist maksuõiguses ning kui sel ei ole ebaproportsionaalset negatiivset mõju eelarvele. Kõige olulisem on meile, et säiliks Eesti maksusüsteem.“
Ansipi sõnul on Eesti valmis arutama ka finantstehingute maksustamist, kuid erihuvid selles valdkonnas meil puuduvad: „Me oleme valmis seda algatust toetama, kui see suurendab finantssüsteemi stabiilsust ning väldib konkurentsimoonutusi.“
BNS
