Riigipea märkis, et Eesti heaolu võtmeküsimus pole mitte ümberjagamine, vaid suurem tootlikkus. „Loome ühe töötaja kohta poole vähem väärtust kui Ameerika Ühendriikides. Vahemaa Skandinaaviaga on rohkem kui kolmandik. Teiste riikidega võrreldes on olukord iseäranis halb tööstuses, mis aga võiks olla hoopis meie majanduse lipulaev.“
Tootlikkuse kasv olgu majanduspoliitika tegelik siht
Karise sõnul peaks tootlikkuse kasv olema majanduspoliitika päris siht. „Eestisse välisinvesteeringuid otsides ei pea me esmalt küsima, kui palju töökohti need loovad, sest tööjõudu on meil ju niigi puudu. Peame valima ka investeeringuid selle järgi, kui palju need kasvatavad siinset tootlikkust ja pakuvad võimalusi teadmismahuka majanduse arenguks,“ sõnas Karis.
Riigipea toonitas, et ettevõtlus peab tehnoloogia kaasabil võtma teadusliku suuna. „Eesti ülikoolide seinte vahelt peaks avanema tee meie avalikku ruumi. Tean, et ülikoolide ja biotehnoloogia iduettevõtete vaated ning ees seisvad väljakutsed on erinevad, kuid need on kindlasti ületatavad,“ rääkis Karis.
Suur osa uuendusi ei tule Karise sõnul otseselt teadusasutustes tehtust, vaid eestlastest endist, kui nuputatakse välja viisid, kuidas senist tööd tõhusamalt teha. „Inimlik leidlikkus, loovus ja katsetamisjulgus on olulised, et saaksime igapäevatööd tulemuslikumaks muuta,“ ütles Karis. „Tootlikkuse tõusuks vajame ettevõtetes ja ühiskonnas kultuuri, mis ei keskenduks liialt juurdunud harjumustele ega keelaks uue proovimist.“
Mida väiksem on koht, seda suuremad on otsused
Karise sõnul ootab Eesti ettevõtja kõige enam ettenähtavust ja asjaajamise vähendamist. Praegu on ettevõtja vaade üsna sudune ja muutlik ning teeperv liiklusmärke täis. „Oleme jõudnud riiki, kus kontori köögis tuleb seebi kõrvale kirjutada „seep“ ja nõudepesuvahendi juurde „nõudepesuvahend“. Ja nende siltide olemasolu käib mitu ametnikku kontrollimas. Kui reegel on rumal, siis selle eest ei vastuta mitte oma töökohustust täitev ametnik, vaid õiguse looja. Kuid sellega edasi antav sõnum on kõiki pooli ja riiki tervikuna solvav. Leian, et tuleb tõsiselt suhtuda õiguskantsler Ülle Madise pakutud uudissõnasse „halduskius“,“ sõnas Karis.
Tema sõnul bürokraatia kurnab ning „minu-tagahoovi“ hoiak peatab majandusarengu. „Majandus ei saa toimuda ainult Tallinna büroohoonetes ja Virumaa tuhamägede vahel. See peab mahtuma mujalegi. Jah, see tähendab, et ka kellegi kodu lähedusse,“ märkis Karis. „Mida väiksem on koht, seda suuremad on otsused. Sündida saavad need vaid koostöö vaimus. Vastastikuseid soove austades, sest nii toimetades on võimalik olulistest arendustest võita meil kõigil,“ lisas ta.
