Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossi kinnitusel loob tehtud töö viljaka pinnase selleks, et panna paika pikaajaline plaan Eesti kapitalituru arendamiseks. “Kiratsev kapitaliturg jätab nähtava jälje kogu majanduse käekäigule. Eesti kapitaliturg on oma väiksuses olnud teenimatult kaua vaeslapse rollis, mistõttu tuleks nüüd suhtuda täie tõsidusega iga üksiku probleemi lahendamisse,” lisas Ross.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) kohalike kapitaliturgude töörühma esindaja Razvan Dumitrescu sõnul võib Eestist saada kapitaliturgude arendamisel teerajaja. “Tallinna Sadama hiljutine börsiletulek oli edulugu, mille valguses sooviksime võlakirja- ja aktsiaturule näha sisenemas ka järgmisi era- ja riigiettevõtteid. See looks kohalikele elanikele muu hulgas võimaluse osaleda juhtivate ettevõtete edukas toimimises. Ettevõtetele pakub tugev kapitaliturg jällegi mitmekesiseid võimalusi kapitali kaasamiseks, tugevdab kaubamärkide tuntust ja ettevõtete juhtimist ning pakub investoritele uusi investeerimisvõimalusi,” ütles Dumitrescu.
Uuringu peamine eesmärk oli rahvusvaheliste parimate praktikate valguses kaardistada Eesti kapitalituru kitsaskohad. Valminud raport pakub muu hulgas soovitusi nende kitsaskohtade lahendamiseks ning Baltikumi-ülese kapitalituru edasiseks arendamiseks. Eraldi väljatoomist väärivad järgmised soovituslikud tegevussuunad:
- Pidades silmas Euroopa kapitaliturgude liidu olemasolevat tegevuskava tuleks edendada regionaalsel kapitaliturul era- ja avalikke koostöölahendusi, mis parandaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu kapitalile.
- Tuleks julgustada era- ja riigiettevõtete börsile viimist. Tallinna Sadama hiljutine IPO on seejuures hea eeskuju ning positiivne signaal kogu regioonile.
- Arvestades praegusi nappe võimalusi, tuleb parandada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääsu kapitaliturule ning vähendada kulusid, mis kapitali kaasamisega kaasnevad. See looks omakorda uusi väljumisvõimalusi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega tegelevatele era- ja riskikapitali fondidele. Alternatiivsed rahastamisplatvormid, nagu ühisrahastus, leevendavad sama probleemi ja muudavad samuti investeerimisvõimalusi mitmekesisemaks.
- Laiendada tuleks noteeritud väärtpaberite pakkumist, et luua ennekõike kohalikele pensionifondidele uusi investeerimisvõimalusi, mis vastasel korral on piiratud likviidsuse ja väheste alternatiivide tõttu sunnitud investeerima välismaale.
Diagnostikaprojekti koostasid konsultatsioonettevõte Civitta ja advokaadibüroo Sorainen, mis viisid alates varakevadest turuosalistega läbi enam kui 40 intervjuud ja kaks töötuba. Lisaks töötati läbi kapitaliturgu puudutavad olemasolevad andmed, turustatistika ning õiguslik ja regulatiivne raamistik.
Eesti kapitalituru diagnostikaprojekt viidi läbi aasta pärast seda, kui Balti riikide rahandusministrid sõlmisid koostöös EBRD ja Euroopa Komisjoni struktuurireformi tugiteenistusega ühise kapitaliturgude arendamise koostööleppe. 2018. aasta 18. oktoobril Londonis toimuval Baltikumi kapitaliturgude konverentsil avaldatakse ühise koostöö järgmised sammud.
Eesti kapitalituru ülddiagnostika projekti rahastas Euroopa Liit läbi struktuurireformi tugiteenistuse programmi ja selle aitasid ellu viia Euroopa Komisjoni struktuurireformi tugiteenistus (SRSS) ning EBRD.
