"Veebruaris kergitasid hindu välistegurid. Toiduainete kallinemine on laiapõhjaline, hinnatõus kiirenes veebruaris 4,1 protsendini. Toidu suure osakaalu tõttu tarbimiskorvis moodustab kallinenud toit 0,9 protsendipunkti 3,4-protsendilisest inflatsioonist," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas pressiteates.
"ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni koostatav toidu globaalne hinnaindeks (FAO indeks) on aastaga tõusnud 17 protsenti. Sealjuures on suuremal määral kallinenud piimatooted ja suhkur, mis on kooskõlas ka Eesti turu arengutega," märkis Pungas.
"Kuna eelmise aasta alguses olid nafta ja toidu hinnad väga madalad, siis annab oma panuse ka madal võrdlusbaas," ütles ta. Selle mõjul on mootorikütust, soojust, gaasi ja elektrit sisaldav energiatoodete komponendi hinnad ligi kümnendiku võrra kõrgemad kui aasta tagasi. Sarnases ulatuses on tõusnud energiahinnad ka euroalas. Punagse sõnul avaldasid hindadele mõju ka veebruari alguses jõustunud uued mootorikütuste ja alkoholi aktsiisimäärad.
"Kuuline hinnatõus oli viimase seitsme aasta kiireim. Selle taga olid lisaks väliskeskkonnast imporditud hinnatõusule ning aktsiisitõusudele ka ühekordsed tegurid, nagu riiete hooajaliste allahindluste lõppemine ning kõikuvad lennupiletite hinnad. Teenuste hinnatõus on aasta alguses kiirenenud, ulatudes veebruaris 3,1 protsendini. Sel aastal suurendavad teenuste hinnatõusu tugeva palgakasvu jätkumine ning tõusvate kütusehindade lisanduv mõju," ütles Pungas.
Tarbijahinnaindeks (THI) kasvas veebruaris aastavõrdluses 3,4 protsenti, jaanuarikuuga võrreldes kasvas indeks 1,3 protsenti, hinnatõusu taga oli peamiselt mootorikütuse hinnatõus. Kaubad olid 2016. aasta veebruariga võrreldes 3,7 protsenti ja teenused 2,7 protsenti kallimad.
