Investeeringuteks suunati möödunud aastal 411,8 miljonit eurot, mis oli 18 protsenti rohkem kui aasta varem. Investeeringute maht suurenes peamiselt seoses kaitseotstarbelise erivarustuse soetamisega. 2017. aasta suuremad investeeringud olid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riigimaanteede remondi koondprojekt, siseministeeriumi valitsemisalas idapiiri ehitus ning välisministeeriumi valitsemisalas saatkonnahoone ehitus Moskvas.

Kulusid tehti 2017. aastal kokku 9,24 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 700 miljonit eurot. Antud toetused kasvasid kokku võrreldes eelmise perioodiga 8,4 protsenti ehk 340 miljoni euro võrra. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 4,3 miljardit eurot. Muudeks tegevuskuludeks suunati 3,6 miljardit eurot, millest suurema osa moodustasid edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asutustele. Investeeringutoetusi anti riigieelarvest 35,3 miljonit eurot.

Tööjõu- ja majandamiskulusid kasutati aastaga 92,4 protsenti planeeritust ning nende maht oli aasta varasematest kuludest 3,7 protsenti ehk 52,8 miljoni euro võrra suurem. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarve kasutamise määr oli ootuspärane, kuna osa Euroopa Liidu nõukogu eesistumise kuludest nihkub jätkutegevustega seoses 2018. aastasse. 2017. aasta eelarvesse oli planeeritud eesistumisega seotud tööjõu- ja majandamiskuludeks 60,7 miljonit eurot.

Välistoetustest viidi 2017. aasta jooksul tegevusi ellu 700 miljoni euro eest. Seda oli ligi 120,8 miljonit euro jagu rohkem kui aasta varem. Sellest kõige suurema mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid. Lisaks sellele saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,2 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 743,2 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,2 miljonit eurot. Aasta algusega võrreldes vähenesid riigikassa hallatavad likviidsed varad 35,5 miljoni euro võrra ehk 3 protsenti. Sealhulgas likviidsusreserv vähenes 41,7 miljoni euro võrra ehk 5,3 protsenti ja stabiliseerimisreserv kasvas 6,2 miljoni euro võrra ehk 1,5 protsenti. Riigikassa võlakohustuste jääk seisuga 31.12.2017 on 471, 8 miljonit eurot, mis aastaga vähenes 17,4 miljoni euro võrra. Riigikassa võlaportfell koosneb Euroopa Investeerimispangalt (EIB) võetud kahe laenu jäägist.

2017. aasta lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon esialgsete raamatupidamisandmete kohaselt 49 miljoni euroga puudujäägis, mis moodustab 0,2 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Võrreldes 2016. aastaga on puudujääk vähenenud 0,1 protsendi jagu SKP-st. Tänu tugevale majanduskeskkonnale ja heale maksulaekumisele on suurusjärgus 0,2 protsenti SKP-st paranenud nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon. Keskvalitsuse puudujääk vähenes möödunud aastal 0,2 protsendini SKP-st ning sotsiaalkindlustusfondide ülejääk suurenes eelkõige töötukassa toel 0,3 protsendini SKP-st. Märkimisväärne investeerimisaktiivsuse tõus viis kohalike omavalitsuste koondeelarve pärast kahte ülejäägiga lõppenud aastat möödunud aastal puudujääki 0,2 protsendiga SKP-st. Ametlikud andmed möödunud aasta eelarvepositsiooni kohta avaldab statistikaamet 26. märtsil.

Kasutamata jäänud vahendeid 2016. aastast toodi 2017. aastasse üle 243,8 miljoni euro ulatuses, millest investeeringud ja investeeringutoetused moodustasid 80 miljonit eurot, vabariigi valitsuse reservi vahendid 38,1 miljonit eurot ning välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid 49,8 miljonit eurot. Kasutamata vahendeid toodi üle kahes etapis – ministeeriumide avansiliste ja põhitaotluste alusel.

Koos põhitaotluste menetlemisega korrigeeriti ministeeriumide kasutamata vahendite jääke ettemaksete (suurendati ületoodavaid jääke) ja kohustistega (vähendati ületoodavaid jääke). Korrigeerimised olid vajalikud 2016. aasta kassapõhiselt eelarvestamise metoodikalt alates 2017. aastast kasutusele võetud tekkepõhisele metoodikale üleminekuks.