Euroopa Komisjon ja Eesti jälgivad pingsalt ka niinimetatud struktuurset puudujääki, mis puhul rahandusministeerium ootab tänavu 0,6-protsendilist ja tuleval aastal 0,1 protsendilist ülejääki, kardetavalt ei kattu aga need arvutused Euroopa Komisjoni hinnangutega. Alates 2017. aastast on ka rahandusministeeriumi hinnangul struktuurseks puudujäägiks 0,2 protsenti aastas.
Reservid vähenevad prognoositud perioodi ajal kiiremini kui võlakoormus, kuid ESFS-i arvestamata on reserve endiselt rohkem kui kohustusi. Valitsussektori reservid moodustasid 2014. aasta lõpus 10,4 protsenti SKPst. Võrreldes eelmise aastaga suurenesid nii keskvalitsuse, sotsiaalkindlustusfondide kui ka kohalike omavalitsuste reservid. Valitsussektori võlakoormus kasvas 2014. aastal 10,6 protsendini SKP-st. Järgnevatel aastatel võlakoormus väheneb ja jõuab 2018. aastaks 8,2 protsendini SKP-st, teatas ministeerium.
