2014. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega planeeritud tulusid 8,02 miljardit eurot ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,18 miljardit, teatas ministeerium.
Tulusid laekus eelarvesse juuni lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 3,85 miljardit eurot, neist maksutulusid 3,18 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 0,68 miljardit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 48 protsenti ning mittemaksulised tulud 48,5 protsenti aastaks kavandatust. Eelmise aasta riigieelarvesse laekus kuue kuuga aastaks kavandatud maksutuludest 48,6 protsenti ja mittemaksulistest tuludest 58,2 protsenti.
Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.
Suurimate tululiikidena on poole aastaga laekunud sotsiaalmaksu 1,09 miljardit eurot ehk 48,7 protsenti aastaks plaanitust, käibemaksu 0,82 miljardit eurot ehk 48,9 protsenti aastaks kavandatust.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 72 miljonit eurot ehk 1,9 protsenti rohkem, mis on ühelt poolt seotud maksutulude laekumise kasvuga 8,0 protsendi ehk 236 miljoni euro võrra ja teiselt poolt mittemaksuliste tulude vähenemisega 18,7 protsendi ehk 156 miljoni euro võrra. Võrreldes eelmise aasta kuue kuuga on enim kasvanud sotsiaalmaksu laekumine 78 miljonit euro võrra ja käibemaksu laekumine 70 miljoni euro võrra. Mittemaksuliste tulude vähenemine tuleneb peamiselt saadud toetuste vähenemise arvelt.
Kuludeks ja investeeringuteks kasutati poolaastaga 3,76 miljardit eurot ehk 46 protsenti eelarves ettenähtust, mida on 6,1 protsenti enam kui aasta varem.
Suurima kuluna maksti poolaasta jooksul eri sotsiaaltoetusteks kokku 1,55 miljardit eurot, mis moodustab 48 protsenti kogu aastaks planeeritud sotsiaaltoetuse kuludest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on seda 8 protsenti enam.
Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks maksti poole aastaga välja 611 miljonit eurot ehk 46 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 329 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 253 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga on tööjõu- ja majandamiskulud 52 miljonit eurot ehk 9,3 protsenti suuremad, kuna riigieelarves planeeriti nende kulude kasvuks 12,5 protsenti. Tööjõukulude kasvuks planeeriti 7 protsenti ja majandamiskulude kasvuks 19 protsenti.
Investeeringuteks suunati juuni lõpuks 178 miljonit eurot ehk 25,9 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Eelmise aasta samal perioodil oli investeeringuteks kasutatud 236 miljonit eurot ehk 32,3 protsenti aastaks planeeritud eelarvest. Jooksva aasta tagasihoidlikum investeeringute eelarve ning selle täitmine tuleneb sellest, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise vana perioodi 2007–2013 projektid hakkavad lõppema ja uue perioodi 2014–2020 vahendite kasutamine on alles algusjärgus.
Välistoetusi koos ettemaksetega maksti juuni lõpuks välja 274 miljonit eurot ehk 30,5 protsenti aasta eelarvest. Seda on 62 miljonit eurot vähem võrreldes aastatagusega. Eelmise programmiperioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli juuni lõpuks projekte heaks kiidetud 97,8 protsenti ja väljamakseid tehtud 81,3 protsenti.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpus 1,49 miljardit eurot ehk 154 miljonit eurot rohkem kui mai lõpus. Võrreldes 2013. aasta lõpuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 75 miljoni euro ehk 5,3 protsendi võrra suurem.
Valitsussektori eelarvepositsioon paranes mais 17 miljoni euro võrra ehk puudujääk kahanes 82 miljoni euroni (0,4 protsenti prognoositavast sisemajanduse koguproduktist). Eelmise aasta mai lõpus oli valitsussektori puudujääk 146 miljonit eurot ehk 0,8 protsenti SKPst.
