Lisaks paljudele teistele tegevustele on rahandusministeeriumi ülesandeks järelevalve teostamine hankijate üle riigihangete seaduses (RHS) sätestatud kohustuste täitmisel. Peale konkreetsete pöördumiste menetlemise viime läbi ka plaanilist järelevalvet, mis põhineb iga-aastasel riskianalüüsil.
Plaanilise järelevalve fookus on oluliselt laiem kui üks riigihanke menetlus – eesmärk on saada hankija riigihanketegevusest tervikpilt, vajadusel juhtida hankija tähelepanu puudustele ja kaardistada riigihanke-eeskirjade kohaldamisel tekkivate struktuursete probleemid. Selleks tehakse plaaniline järelevalvemenetlus konkreetse riigihanke menetluse üleselt.
Lisaks on eesmärk kaardistada pikema aja jooksul levinumaid rikkumisi ja saada järelevalve tulemuste kokkuvõtva analüüsi kaudu terviklik ülevaade erinevatel hankijatel tekkivatest probleemidest. Analüüs võimaldab avalikkusel saada infot riigihangete regulatsiooni rakendamispraktikast ja ka teistel, valimist välja jäänud hankijatel, hinnata oma igapäevase hanketegevuse korrektsust ja muutmisvajadust. Riigihanke-eeskirjade rakendamispraktikast ja rakendamisraskustest ülevaade annab ka väärtusliku sisendi riigihankepoliitika kujundamisse.
Vähenes hankijate arv, kelle töös esines puudusi
Mullu kontrollis rahandusministeerium plaanilise järelevalve raames 632 hanget, mille viisid 2014. aastal läbi 13 hankijat. Plaanilise järelkontrolli maht kasvas 2014. aastaga võrreldes 9,5%. Äsja valminud 2015. aastal läbiviidud plaaniliste järelevalvemenetluste kokkuvõte näitab, et vähenenud on hankijate arv, kelle töös esines puudusi.
Tööplaanipõhise järelevalve käigus tuvastasime kõige rohkem järgmisi riigihanke-eeskirjade rikkumisi:
- lihthanke ja/või hankemenetluse korraldamata jätmine,
- riigihanke õigusvastane osadeks jaotamine,
- e-hangete nõutava (50%) osakaalu mittetäitmine,
- maksuvõlgade kontrollimisel kõrvalekaldumine seadusest,
- riigihanke aruande ja/või aruande lisa mittetähtaegne esitamine.
2014. a ja 2015. a plaanilistes järelvalvemenetlustes selgunud levinumate rikkumiste võrdlus (valimisse kuulunud hankijate %, kellel esines RHS-i rikkumisi).
Võrreldes aasta varasema ajaga vähenes kõiki eelpool märgitud rikkumisi toime pannud hankijate osakaal. Oluliselt vähem esines riigihangete seaduse rikkumisi ettevõtete ja asutuste maksuvõlgade kontrollimisel ning riigihanke aruannete ja nende lisade esitamisel. Samuti kasvas nende hankijate arv, kes täitsid seadusest tuleneva e-hangete osakaalu nõude.
Üksikud rikkumised nõuetekohaste menetluste korraldamisel
Vaatamata sellele, et riigihanke korraldamata jätmist esines 10l hankijal 13st kontrollitust, ei viita see massilisele hangete korraldamata jätmisele. Enamikul mainitud kümnest hankijast tuvastati üksikuid rikkumisi nõuetekohase riigihanke menetluse läbiviimisel – viiel hankijal tuvastati riigihanke korraldamata jätmine ühel korral, kolmel hankijal kahel kuni viiel korral ning vaid kahel hankijal esines nõuetekohase riigihanke menetluse korraldamata jätmist rohkem kui viiel korral.
Nõutava riigihankemenetluse korraldamata jätmine tuleneb enamasti riigihangete seadusevastasest osadeks jagamisest. See on üldjuhul tingitud hankijate teadmatusest, et samaliigiliste asjade, teenuste ja ehitustööde tellimiseks võib küll korraldada mitu erinevat riigihanget, kuid õige menetlusliigi valikul tuleb sealjuures lähtuda erinevate hangete summeeritud maksumusest.
Nõustume, et eelarveaasta jooksul ilmneb ka selliste soetuste vajadust, mille ettenägemine oli pea võimatu, kuid samas on nutikalt planeerides võimalik selliste juhuste esinemissagedust oluliselt minimeerida nt hankeplaani koostamise, raamlepingute sõlmimise jm meetoditega.
Samuti mängib olulist rolli asutusesisene infoliikumine. Õigusliku regulatsiooni nõuetekohase järgimise tagamiseks on oluline, et erinevad struktuuriüksused oleksid teadlikud teiste üksuste tegemistest ja soetuste planeerimine toimuks asutustes tsentraalselt ja terviklikult.
Koostöö hankijatega on positiivne
Plaanilise järelevalve üheks osaks on kontrollvisiit hankijate juurde, mille käigus tutvutakse dokumentidega, arutatakse erinevaid tähelepanekuid ning antakse soovitusi parema hankepraktika kujundamiseks. Vahetu kontakt annab võimaluse avatult rääkida erinevatest probleemidest ning jagada kohapeal konkreetsemaid praktilisi nõuandeid paremate tulemuste saavutamiseks. Praktika on näidanud, et personaalne kontakt on tõstnud nende hankijate teadvust ja julgust pöörduda ka hiljem küsimuste tekkimisel enne otsuste tegemist Rahandusministeeriumi riigihangete nõustamise poole. Koostöö hankijatega on seni olnud igati positiivne.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi rikkumisi esineb, on riigihangete korraldamine praktikas heal tasemel.
