Erandiks on Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) toetusmeetmed, mis tihtipeale jõudsid ettevõteteni, mis polnud tulude vähenemise tõttu rohkem kannatanud kui ülejäänud, kes abi ei saanud või ei küsinud, teatas riigikontroll.
"Riigikontroll ei ole oma ülevaates hinnanud üksikotsuste põhjendatust ega laenude või toetuste menetlusprotsessi. Laialt üldistades võib aga öelda, et abi küsisid ja said nendest meetmetest sellised ettevõtted, kellel oli tõesti häda käes," ütles auditijuht Meelis Peerna pressiteate vahendusel.
Ülevaatest selgub, et ettevõtetel, kes said töötukassa töötasu hüvitist, vähenes mullu müügikäive võrreldes aasta varasema ajaga 19,4 protsenti, samas kui neil, kes hüvitist ei saanud, kahanes käive 8,6 protsenti.
Kredexist kriisiabiks mõeldud laene või käendusi saanute müügikäive kahanes ligi kolm korda rohkem kui nendel ettevõtetel, kes kriisilaene ega toetusi ei saanud. Samas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) abi saanud ettevõtetel vähenes 2020. aastal müügikäive kolmandiku jagu ehk 33,2 protsenti. Samas oli nendel ettevõtetel, kes meetmetest abi ei saanud, langus 8,6 protsenti.
MES-ist laenu või laenukäendust saanud ettevõtetel kahanes keskmine müügikäive samas vähem – 7,2 protsenti –, kui vähenes neil ettevõtetel, kes meetmetest abi ei saanud ehk 8,6 protsenti.
Ülevaates vaatas riigikontroll ka seda, millistes tegevusalades tegutsevad need ettevõtted, kuhu läks suurem osa abist. Tegevusaladest oli töötukassa töötasu hüvitist, EAS-i kriisimeetmetest abi saanud ning Kredexist erakorralisi laene ja laenukäendusi saanud ettevõtete osakaal suurim majutuses ja toitlustuses.
Siin on abimeetmete rakendamise pilt üldistatult võttes üsna loogiline, sest statistikaameti andmed viitavad, et 2020. aastal vähenes müügikäive võrreldes 2019. aastaga enim majutuse ja toitlustuse, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalades,
ütles Peerna.
Majanduses suurema osakaaluga tegevusaladest kahanes müügikäive oluliselt ka veonduses ja laonduses.
MES-ist said aga laenu või laenukäendusi enim ettevõtteid põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalast, mida koroonaviirusest tingitud kriis vähem puudutas.
Samuti kahanes selles valdkonnas tegutsevatel ja MES-i meetmetest abi saanud ettevõtetel keskmiselt müügikäive 2020. aastal 1,4 protsenti ning nendel ettevõtetel, kes abi ei saanud, vähenes müügikäive keskmiselt 4 protsenti.
"Maaelu edendamiseks mõeldud meetmeid vaadates võib järeldada, et suurima käibelangusega ettevõtjateni abimeetmed siiski ei jõudnud," nentis Peerna.
73,9 protsenti ülevaatega hõlmatud kriisiabi saanud ettevõtetest sai abi ühest meetmest ning 24,7 protsenti sai abi kahest kriisimeetmest. Leidus 12 ettevõtet ehk 0,05 protsenti abi saanud ettevõtetest, kes said abi kõigi ülevaates hõlmatud nelja meetme rakendaja käest.
Valitsus võttis COVID-19-kriisi alguses tarvitusele mitmeid majanduse toetamise meetmeid. Riigikontrolli ülevaate ja analüüsi fookuses olid töötukassa töötasu hüvitis, EAS-i kaubandus- ja teenindusettevõtjatele suunatud rendimaksete toetus, turismisektori toetus ja väikeettevõtjate toetus. Lisaks vaatas riigikontroll Kredexi ja MES-i väljastatud erakorralisi laene ja laenukäendusi ettevõtetele.
Kredexi laenudeks ja laenukäendusteks kulutati 330 miljonit, töötukassa töötasu hüvitisteks maksti 256 miljonit, MES-i laenudeks ja laenukäendusteks 125 miljonit ja EAS-i toetusteks 34 miljonit eurot.
Valitsus otsustas meetmed käivitada võimalikult kiiresti ja nii nappis riigikontrolli hinnangul aega ettevõtluse olukorra hindamiseks, meetmete täpseks sihtimiseks ja õigusaktide väljatöötamiseks. Toetusmeetmeid rakendanud asutustel oli vähe aega meetmete rakendamiseks vajalike protsesside väljatöötamiseks.
Riigikontroll nägi selles riski, et puuduliku eeltöö põhjal tehtud regulatsioonid ja kiirustades loodud tööprotsessid ei taga, et toetusmeetmed jõuavad just nende tegevusalade ettevõtjateni, kus kriisi mõju on sügavaim.
Ülevaate koostamise käigus uuris riigikontroll, kas riigi toetusmeetmed jõudsid tegevusaladesse, kus COVID19-kriisi mõju oli suurem, ning kas toetus jõudis ettevõtjateni, kes majandusnäitajate – müügikäive, tööjõumaks, töötajate arv – põhjal rohkem kriisist pihta said.
