"Eelarveraha kasv kompenseerib ennekõike teenuste hinna kallinemist, mille peamiseks põhjuseks on lisaks üldisele kulude kasvule personalikulude suurenemine," seisab riigikontrolli ülevaates riigi vara kasutamisest ja säilitamisest 2013.–2014. aastal.
Pärast 2012. aasta streiki sõlmitud kollektiivleping nägi ette tervishoiutöötajate palgakasvu nii 2013. kui ka 2014. aastal ning sama on tervishoiutöötajad nõudnud ka edaspidiseks. Personalikulud moodustavad üle poole tervishoiuteenuste kuludest.
Riigikontroll on aastate jooksul jälginud ravijärjekordade pikkuse muutust. Ravijärjekordade keskmine pikkus on aasta-aastalt kasvanud. Seetõttu on tervishoiuteenused patsientidele üha kehvemini kättesaadavad. Ooteaegade kasvu taga on nii raha vähesus kui ka võimaluste puudumine tervishoiuteenust osutada. Eriti probleemne on teenuse õigeaegne saamine ambulatoorse ravi korral, kus 2014. aasta alguse seisuga jäi lubatud ooteaja piiresse vaid 50 protsenti vastuvõttudest.
Haigekassa arengukavas 2015.–2018. aastaks on ette nähtud tegevusi, mis peaksid ravijärjekordi vähendama ja teenustepaketti suurendama. Olukorras, kus rahastamise olulist kasvu pole ette näha ning kavandatud kasv läheb põhiliselt tervishoiutöötajate palgatõusuks, pole aga haigekassal eriti võimalusi tervishoiukorraldust muuta.
Eesti Haigekassa kulud on ületanud tulusid juba pikemat aega ning sama jätkub prognooside kohaselt ka lähiaastatel. Kui edaspidi soovitakse ravikindlustatud isikute ringi laiendada ja/või tervishoiuteenuste kättesaadavust parandada, tuleb kulusid veelgi suurendada.
2014. aasta rahandusministeeriumi kevadprognoosist lähtudes on haigekassa nõukogu 2014. aasta augustis kinnitatud dokumendis, mis hõlmab aastaid 2014–2018, teinud prognoosid ümber, nii et lisaraha aastatel 2014–2018 juurde vaja leida ei ole. Kui nõukogu kinnitatud eelmise prognoosi kohaselt ületasid haigekassa kulud tulusid 2014.– 2017. aastal 91,3 miljoni võrra, siis uue prognoosi järgi vaid 4,3 miljoni võrra.
Tasakaalu saavutamiseks on tulud suurenenud 64,8 ja kulud vähenenud 22 miljoni euro võrra. Seega ei ole tasakaalu ootamatu tekkimise taga mitte ainult tulude suurenemine, vaid ka prognoositud kulude vähenemine. Arvestades aga tervishoiutöötajate palgaootusi, saab selline vähenemine tulla vaid tervishoiuteenuste kättesaadavuse arvelt, sest tervishoiuteenuste struktuuris muudatusi ei planeerita.
Riigikontrolli hinnangul on tegu äärmiselt kahetsusväärse praktikaga, kus prognooside ümbertegemisega peidetakse rahastamise probleeme ning lükatakse rahastamise põhimõttelise ümberkorraldamisega seotud otsuseid edasi.
Olukorra parandamiseks soovitab riigikontroll tervishoius raha efektiivsemalt kasutada - korraldada ümber haiglavõrk, arendada esmatasandi arstiabi ja tõhustada e-tervisesüsteemi. Lisaks pakkus riigikontroll välja mitmeid võimalusi, kuidas tervishoidu lisaraha leida. Näiteks saaks osa ravikindlustusest tasutavaid teenuseid rahastada edaspidi riigieelarvest; haigushüvitisi saaks maksta edaspidi tööandja või rahastada seda töötuskindlustusest, mitte enam ravikindlustuse eelarvest.
