Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mille kohaselt eraldatakse valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 466 000 eurot. Raha kasutatakse õigusvastaselt võõrandatud maa riigi kulul tagastamise finantseerimiseks ja riigi omandisse jäävate katastriüksuste moodustamise kulude katmiseks.
Praeguseks on maareformi toimingud jõudnud sellisesse järku, kus reformimata maad on veel seitse protsenti Eesti maismaast. Pooleliolevaid maa tagastamise menetlusi on kokku ligi 850 ligikaudse pindalaga 8000 hektarit, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Lõppenud aasta seisuga kuulub neist riigi kulul tagastamisele 163 kinnistut. Kõige rohkem (32) on selliseid kinnistuid Põlvamaal ja kõige vähem Ida-Virumaal, kus on üks selline kinnistu.
Maa riigi kulul tagastamise menetluste arv võib vähesel määral muutuda, kuna isikutel on õigus jätkuvalt maa tagastamise nõudeõiguse loovutamiseks ja toimuvad ka maa nõudeõiguse ning maal asuvate ehitiste pärimismenetlused.
Ühe endise kinnistu tagastamise korral on eeldatav maa mõõdistamise kulu ligikaudu 350 kuni 450 eurot. Eeldatavalt on õigusvastaselt võõrandatud maa riigi kulul tagastamiseks vaja 70 000 eurot.
Riigivaraseadusest tulenevalt peavad riigivara valitsejad kandma kõik nende valitsemisel olevad riigile kuuluvad hoonestamata maaüksused maakatastrisse ja tegema selleks vajalikud toimingud 2017. aasta 31. detsembriks.
Selleks on vaja riigi omandisse jäävate katastriüksuste mõõdistamiseks täiendavalt 396 000 eurot. Arvestades keskmist maaüksuse mõõdistamise kulu ja mõõdistatava maaüksuse suurust, saab selle summa ulatuses vormistada riigi maareservi ligikaudu 1000 katastriüksust kogupindalaga 7000 hektarit.
Mullu korraldas Maa-amet 335 riigi reservmaa katastriüksuse mõõdistamise kogupindalaga ligikaudu 2000 hektarit. Katastriüksuse moodustamise keskmine hind oli 2012. aastal 384 eurot ja see maksti maa-ameti eelarves ette nähtud vahenditest.
