"Riik otsustas toetada Estonian Airi lõpetamist likvideerimismenetluse kaudu, likvideerimismenetluse alustamiseks on vaja üldkoosoleku otsust ja enne veel vabariigi valitsuse otsust, mida hetkel tehtud ei ole. Likvideerimismenetluse tähendab, et firma lõpetab tegevuse omal soovil. Riik omanikuna on peamine võlausaldaja, mistõttu ei peaks probleeme tekkima," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juht Rasmus Ruuda BNS-ile.
Ta lisas, et kui mõnel teisel võlausaldajal nagu näiteks Tallinna lennujaamal või lennufirmale erinevaid teenuseid pakkuvatel ettevõtetel tekivad Estonian Airi vastu täiendavad rahalised nõuded, siis riik arutab nendega seda ja otsustab, kuidas edasi minna, märkis Ruuda.
Seaduse järgi peavad äriühingu omanikud otsustamaa, kas on võimalik äriühingut likvideerida või peaks hoopis esitama pankrotiavalduse. Juhul, kui likvideerimise käigus ilmneb, et siiski ei ole piisavalt vara kõikide nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
Laupäeval kinnitas Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoriaat, et Eesti andis Estonian Airile ebaseaduslikku riigiabi ja lennufirma peab selle riigile tagasi maksma.
Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraat avalikustas laupäeva pärastlõunal Estonian Airi riigiabi uurimise tulemused, mille kohaselt andis Eesti Estonian Airile ebaseadusliku riigiabi ja lennufirma peab selle riigile tagasi maksma.
Euroopa Komisjon jõudis järeldusele, et Eesti abimeetmed riiklikule lennuettevõtjale Estonian Air andsid äriühingule põhjendamatu eelise konkurentide ees, mis on vastuolus EL-i riigiabieeskirjadega, teatas Euroopa Komisjon.
Seetõttu peab Estonian Air tagastama juba saadud riigiabi, mis komisjonile teadaolevalt ulatub ligikaudu 85 miljoni euroni pluss intressid, samuti ei saa ettevõtjale anda täiendavat 40 miljonit eurot ümberkorraldusabi.
Estonian Air andis laupäeval teada, et lõpetab 8. novembrist äritegevuse.
