MKM suunab laenutoote tööstusettevõtetele, mille jaoks on pankade poolt küsitav intress kõrge, laenuperiood liiga lühike või puudub ettevõtetel piisav tagatis, rääkis majandusarengu asekantsler Viljar Lubi kohtumisel tööstusettevõtete esindajatega.
Esialgse kava kohaselt hakkab riik Kredexi kaudu pakkuma kuni kümneaastaseid laene, mille intress oleks 1% aastas. Maksimaalne laenusumma ühe ettevõtte kohta on esialgse kava kohaselt 500 000 kuni 1 miljon eurot, kuid ministeeriumi hinnangul hakkab keskmine laenusumma olema umbes 300 000 eurot ettevõtte kohta. Laenudelt omafinantseeringut ei nõuta ja samuti ei rakenda riik neile lisatagatise nõuet. Lisaks peab laenu taotleja osalema Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtete arenguprogrammis.
Ministeerium on otsustanud tööstusettevõtete otsetoetamise asemel soodsa laenu kasuks, sest otsetoetustega ostetakse tihti masinaid nurka seisma, aga kuna laen on siiski vaja tagasi maksta, siis sellega soetatud masinad peavad olema osa äriplaanist, rääkis Lubi.
Laen on tööstusettevõttele sihtotstarbeline ja seda saab kasutada põhimõtteliselt ainult efektiivsuse suurendamiseks, olgu see näiteks protsesside automatiseerimise või siis IT-lahenduste kasutusele võtmine.
Tegemist on äri automatiseerimise laenuga, ütles MKM-i majandusarengu osakonna peaspetsialist Rami Morel. Tema sõnul tekkis riigil võimalus saada Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuse programmist kokku 12,7 miljonit eurot raha, mida paigutada tööstuse arendamisesse aastatel 2017–2020 ja seda on ministeerium otsustanud kasutada finantsinstrumendina tööstuse efektiivsuse kasvatamiseks.
Lubi sõnul proovib riik antud meetmega vaadata, et kui raha piisavalt odavaks teha, kas töösturid on valmis kaasa tulema ja tegema arenguhüpet. Kuivõrd riigil on raha olemas, siis on võimalik seda soodsalt välja anda, ilma lisatagatise eest riskipreemiat küsimata, nagu erasektor seda teeks, lisas ta.
Kokkuvõtvalt soovib riik uue meetme abil aidata Eesti tööstusettevõtetel areneda ja efektiivsust tõsta, rääkis Lubi. Tema sõnul on praegu Eesti tööstusettevõtete töötaja produktiivsus 55% Euroopa Liidu keskmisest ja Eesti peab leidma viise, kuidas seda vahet vähendada. "Riigi eesmärk on teha samade inimestega oluliselt rohkem."
Tööstuse lisandväärtus töötaja kohta on praegu 27 000 eurot aastas, rääkis Lubi. "Küsimus on selles, kuidas jõuda 60 000 euro peale," lisas ta. "Tööstuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) on 15% ja tööhõives umbes 18,7%. See, et hõivatute osakaal on suurem kui osakaal SKP-s, ei ole kindlasti rahuldust pakkuv."
