Tuleval aastal plaanitakse meetmesse suunata kolm miljonit ning ülejärgmisel aastal 3,2 miljonit eurot.
Valitsuse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui praegu saavad ettevõtlusega alustavad töötud toetust 4474 eurot, siis see määr on püsinud muutumata üle kümne aasta ning summa ei ole enam piisav ettevõtlusega vajalike kulude katmiseks.
Muudatus võimaldaks katta ettevõtlusega alustamiseks vajalikke investeeringuid suuremas mahus ja taotlejate arv kerkiks töötukassa hinnangul ligikaudu 5 protsenti.
Toetust ei anta töötutele siiski niisama, vaid toetuse saaja peab aasta jooksul kaks korda esitama töötukassale toetuse kasutamise aruande.
Töötukassa prognoosib, et tuleval aastal on töötuna arvel keskmiselt 44 200 inimest, 2022. aastal 39 200 ning 2023. aastaks väheneb registreeritud töötute arv 35 600 töötule.
Töötukassa prognoosi kohaselt kasutab tuleval aastal töötukassa teenuseid ja toetusi 35,2 protsenti, 2022. aastal 39,9 protsenti ja 2023. aastal 40,3 protsenti kuu jooksul registreeritud töötutest. Nende hulka ei arvestata vähenenud töövõimega töötuid.
Seejuures tuleb arvestada, et mõned töötud kasutavad mitmeid meetmeid ja teenused, samas on neid, kes ühtegi meedet ei kasuta. Näiteks möödunud aastal kasutas vähemalt ühte teenust aasta jooksul töötutest 56 protsenti.
Järgnevatel aastatel võib oodata töötukassa töökoormuse kasvu, seetõttu näeb asutus ette ka vajadust täiendava personali järele ja tegevuskulude tõusu.
Töötukassa lähtub oma prognoosides rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist, mille kohaselt kerkib töötuse määr tuleval aastal 9,3 protsendini, 2022. aastal peaks see langema aga 8,2 protsendile.
Tööturumeetmete vajadus on tuleval aastal 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal 58,8 miljonit eurot.
