Sellest 63,2 miljonit oli riigiabi ja 11,9 miljonit kindlate piirmääradega vähese tähtsusega abi. Võrreldes 2012. aastaga anti riigiabi 3,4 miljonit eurot enam. Riigiabi kogumahu kasvu tingis teatud majandussektoritele antud riigiabi kasv 17,1% võrra.
Kokku anti sektoraalset riigiabi mullu 38,3 miljonit eurot, mis on 5,6 miljonit eurot rohkem kui mullu. Suurim kasv oli põllumajandussektoris, kus toetus kasvas 5,8 miljonit eurot ehk 21,6%. Vähenes abi telekommunikatsiooni sektorile, kuna möödunud aastal seal sektoraalset riigiabi ei antud võrreldes 2012. aastal antud 573 000 euroga.
Toetuste vormis anti riigiabi 36,4 miljonit eurot. Maksusoodustusena läks 26,6 miljonit eurot erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustuseks põllumajanduses.
Euroopa Komisjonile esitas Eesti möödunud aastal 11 riigiabi teatist, millest kolm võeti tagasi. Menetlusse jäänud teatistest tegi komisjon positiivsed otsused nelja olemasoleva abikava pikendamise või muutmise ning kolme uue abikava kohta.
Vähese tähtsusega abi hulgas andsid Keskkonnainvesteeringute keskus ja Mäetaguse vald kokku 444 900 eurot kahe katlamaja rekonstrueerimiseks taastuvenergiale üleviimiseks.
Abi suurim andja oli erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustuse tõttu Maksu- ja Tolliamet. Teised suuremad riigiabi andjad olid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).
