Ettevõtte riskianalüüs näib ebamugava ja tülikana nagu sunniviisiline mööda liustikku trampimine, iseäranis väikeettevõtjatele, kellele selle mõte ja vajadus pole alati hoomatav. Küsitledes kümmetkond väikeettevõtjat erinevates valdkondades nagu ehitus, metsandus, trükindus, tervisetoodete tootjad jne, oli nende hoiak tõrjuv ja vastused üsna sarnased: „Mul ei ole huvi vastata. Mul on tööd küllaltki palju.“; „Väikeettevõtjana vaatad kõike ja kontrollid riske ka jooksvalt, ei midagi erilist...“; „Ettevõttes riske on, aga need on riskianalüüsist mõõtmatult suuremad ja neist ei taha ma rääkida.“; „Selle teemaga me ei tegele.“; „Riskianalüüsi kohta ei oska ma midagi öelda, pole sellest kuulnud ega ole ka aega tegeleda.“ Jne.

Teatud valdkondades, kus erinevad ohud ja riskid on vägagi ilmsed ning nende maandamise olulisus mõistetav, on huvi riskianalüüsi vastu ilmsem, kuid sedagi pigem suuremates ettevõtetes.

AS Aktaprindi juhatuse esimees Urmas Savi, kelle ettevõttes töötab 35 inimest, leiab, et seaduse seisukohast võiks riskianalüüsi pidada formaalsuseks. Selle tegemine nõuab „näpuga järje ajamist“, teatud aspektid peavad olema kajastatud. Samas arvab ta, et tõenäoliselt ettevõtjad siiski riskianalüüsile mõtlevad, sest vastutus on suur. „Eelkõige tuleb keskenduda turvalisusele ja sellega seotud tegevustele. Vastutus tähendab ka riskide minimeerimist, millele tuleb mõelda,“ sõnab ta, nentides, et see „töötab ka iseenesest, sest loomata töötajatele normaalseid töötingimusi ei ole nad rahul ja lähevad su juurest minema.“ Luues töökeskkonna, millest riskianalüüs hõlmab vaid teatud osa, ja hoolitsedes töötajate eest, andes neile vajalikud tööriided, turvajalanõud jms, maandatakse riske justkui automaatselt. „Seetõttu riskianalüüsi võib-olla vaja ei oleks, sest toimib iseenesest. Kui tööturg oleks teistsugune ehk valitseks suur tööpuudus, oleks olukord teine.“ 

Mõte on hea

„Praegu on meil väga väike, kolme töötajaga ettevõte, aga riskianalüüsi kogemusi on mul suuremast ettevõttest, kus oli sada palgalist. Arvan, et suurtes ettevõtetes on riskianalüüs väga vajalik, eriti siis, kui inimesed puutuvad riskifaktoritega kokku,“ nendib Pärnus ortopeedilisi jalataldu valmistav ja jalatseid müüva Tallux Orto OÜ juht Pille. Oma praeguse töö tõttu kohtub ta pea iga päev inimestega, kes on end haigeks töötanud ja vajavad abi. „Leian, et eriarsti juurde pääsemine on tegelikult riskianalüüsist märksa suurem probleem. Kuulen ka, et töötajad käivad küll pidevalt töötervishoiuarsti juures, ent seal vaadatakse nägemist jms, aga püstijalu töötajate jalaprobleeme ja tugitaldade vajalikkust sageli ei märgata, kuid needki aspektid on riskianalüüsiga seotud.“ Seeläbi oleks tööandjal lihtsam töötajatele ka erinevaid abivahendeid pakkuda. „Näiteks püstijalu töötavatele kokkadele vms eriala esindajatele,“ toob ta näite.

Oma väikeettevõttes püüavad nemad hajutada terviseriske sportides ehk erinevatel treeningutel osaledes. „Pooldame pigem tervisehädade ennetamist, kui tagajärgedega tegelemist,“ rõhutab riskianalüüsi vajalikuks pidav Pille, kelle sõnutsi sõltub ettevõtte suurusest, millises mahus oleks seda vaja. „Mõte on hea ja riskianalüüsi tehes võib olla sellest kasu, kuigi võib-olla mõned ettevõtted teevad seda vaid paberi pärast, et kõik korras oleks.“ 

Riske tuleb kaardistada

Kaubandus ja tööstusvalgustite tootmisega tegeleva Papalamp OÜ projekti- ja müügijuht Mario Noormägi, kes on ettevõtte tegevjuhi rollis, ütleb, et aktiivselt on nad ettevõtlusega tegelenud aasta. Selle aja jooksul ekstra riskianalüüsile keskenduda pole jõutud, kuigi nende seitsmest töötajast üks kõikide muude kohustuste kõrvalt sellega tegeleb. „Riskianalüüs on kasulikum ettevõtetes, kus on vähemalt 10-15 töötajat. Meil kui väikeettevõttes on kõik väga lihtsalt hallatav, sest kasutame kõige uuemaid müügi-, lao-, jms programme. Kõik on nii efektiivne ja läbipaistev kui võimalik. Oleme nö moodsad ja tänu sellele suudame hoida ka väikest kollektiivi.“

Otseseid terviseriske ei näe Mario ettevõttes põhjusel, et töö on kõikidel väga mitmekülgne ja vahelduslik, igaühel on hästi palju erinevaid ülesandeid. Mingeid sundasenedeid kellelgi pole, samuti üheksast viieni töötamist. Kõik lähtub vajadusest.“ Ka tootmisega tegelevad neli inimest ei tee tööd ainult tööpingi taga, vaid pakivad tooteid, viivad kliendile ja paigaldavad neid. Pole töist rutiini, kõik teevad kõike.

Enam kui saja-aastase ajalooga rahvusvaheline teadusettevõte Sanofi, millel on üle 100 000 töötaja enam kui sajas riigis ja 30 töötajaga haru ka Tallinnas, tegeleb mitmesuguste ravivaldkondadega nagu diabeet ja kardiovaskulaarsed haigused, samuti käsimüügiravimite, toidulisandite, harvikravimite ja vaktsiinidega. Sanofi Eesti juhatuse liige Kai Hendrikson ütleb, et kuna Sanofi on globaalne börsifirma, siis neile on oluline, et kõik riskid oleksid kaardistatud. Samuti peavad olema paigas riske minimeerivad tegevusplaanid.

“Me ei saa endale lubada eksimusi, mis võiksid mõjutada firma reputatsiooni ja seeläbi ka aktsia hinda. Riskianalüüsi tegemine on nagu sportimine: kõige raskem on tee ukseni, aga kui üks kord on riskid identifitseeritud, siis perioodiliselt kaardistust üle vaadates saab kerge vaevaga muutunud olude korral riske ja plaane kohandada.” Tema sõnul on suuremates firmades riskianalüüsi käivitajaks sisekontroll, väiksematel asutustel tuleb leida “ajaauk” oma igapäevastes tegemistes, et korraks maha istuda ja protsessid läbi mõelda.

“Soovitan kaasata tiimi, et kõik hõredamad ja riskialtimad kohad oleks võimalik üles leida. Inimeste kaasatus annab hea baasi, et tegevusplaani koostada, sisemisi tegevusmudeleid kirjeldada ja seda kõike igapäevaselt ellu viia.” Riskianalüüsi tegemine aitab tagada firma organiseeritust ja annab kindlad juhised töötajatele, kuidas mingites olukordades tegutseda. Kai Hendriksoni arvates töötab see ainult siis, kui järjepidevalt tegevusplaane jälgida, korra aastas või erakorraliselt riske ümber hinnata või, kui olukord firmas muutub. “Riskianalüüsi tegemine on üks odavamaid vahendeid, et firmat kaitsta,” leiab Sanofi Eesti juhatuse liige.

Kas ja millal jõuavad selle tõdemuseni mikro- ja väikeettevõtjad? Hetkel tundub tüli olevat kasust suurem, sest pole piisavalt aega ega jõudlust. Seadus nõuab üht, kuid ettevõtlusega kaasnev argitegevus kulgeb oma voolusängis, mida muuta pole jaksu. Pealegi nähakse riskianalüüsis eelkõige töötajatega seotud terviseriskide maandamise võimalust, sidumata neid ettevõtte majandusriskidega.

Mida tähendab riskianalüüs?

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkt 3 sätestab, et ettevõtte omanik ja/või juht peab mõtlema, mis võib tema töötajatele kahju tekitada, ja otsustama, milliseid meetmeid ta rakendab, et tagada ohutus ja säästa töötajate tervist. Selline tegevus tähendab riskianalüüsi, mille läbiviimist nõutakse kõikidelt ettevõtetelt ja organisatsioonidelt.

Miks riskianalüüsiga tegeleda?

• Selleks, et vältida õnnetusi, tootmise katkestusi ja ebameeldivaid üllatusi.
• Tagada varade kaitse, töötajate ja klientide ohutus.
• Pidada kinni kavandatud eelarvest ja tegevuste ajagraafikust.
• Tõsta tootlikkust ja toodete või teenuste kvaliteeti.
• Süstematiseerida infot, et täpsemini planeerida ja aru anda.
• Suurendada võimet täita omaniku ootusi või erinevaid regulatsioone ELi struktuuritoetuste kasutamise vms seonduvalt.
• Tegutseda probleemide ilmnemisel kiiresti ja adekvaatselt, keskendudes kõige olulisematele asjaoludele. Riskid on igapäevategevuse loomulik osa, mida alati ei saa vältida, kuid on võimalik juhtida. Seetõttu tuleb välja selgitada töökeskkonna ohutegurid, neid mõõta ja nende mõju hinnata. Koostada terviseriskide vältimise ja vähendamise tegevuskava.

Autor: Tiina Lang
Allikas: Tööelu