Sissetulekute kasv ja suur säästmiskalduvus on majapidamiste sääste kiiresti kasvatanud. Majapidamiste hoiuste maht suurenes aastaga rohkem kui 9%. Veelgi tempokamalt on kasvanud majapidamiste muu finantsvara, nagu sularaha, väärtpaberid, investeerimisfondide osakud ja antud laenud. Kiirest kasvust hoolimata jääb Eesti majapidamiste finantssäästude ja sissetulekute suhe Euroopa Liidu keskmisele näitajale endiselt alla.
Majapidamiste laenukohustused kasvasid jätkuvalt ligikaudu samas tempos kui nende sissetulekud. Majapidamiste laenukohustused kasvasid teises kvartalis aastaga 6%. Laenunõudluse suurenemist on soosinud palgakasv, kindlustunne ja soodsad laenuintressimäärad. Kui pangalaenude ja -liisingute jäägi kasv on viimastel kvartalitel kiirenenud, siis muudelt laenupakkujatelt võetud laenude varem väga kiire kasv on aeglustunud. Seetõttu on ka koguvõla kasv jäänud samaks.
Aasta esimeses pooles suurenesid hoogsalt ettevõtete põhivarainvesteeringud, mida ettevõtted on rahastanud eelkõige omavahenditest. Võetud on ka varasemast enam pikaajalisi laene, mille aastakasv ulatus 7 protsendini. Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, aga pikaajalisi laene on võetud varasemast enam ka välismaalt. Samal ajal on lühiajaliste laenude jääk oluliselt vähenenud, mis kajastab suuresti mõne välisomanduses oleva ettevõtte rahavoogude juhtimist. Ettevõtete võlakohustused kokku kasvasid 2017. aasta teise kvartali lõpuks möödunud aasta sama ajaga võrreldes 2,7%.
Eesti majandus oli teises kvartalis endiselt netolaenuandja: Eesti residendid paigutasid välismaale rohkem finantsvahendeid, kui sealt kaasasid. See näitab, et Eesti residentide hulgas jätkub viimaste aastate suundumus säästmisele ja põhivarainvesteeringute tase on viimase paari kvartali kasvust hoolimata suhteliselt madal.
