"Kuigi Eesti hinnatase on jäänud paigale ja hakanud vähemalt keskmise tarbijahinnaindeksi põhjal viimastel kuudel ka alanema, tuleb möönda, et jõudsime eelmisel aastal liiga kõrgele tasemele. Kui võrrelda muutuseid tarbijahindades eri komponentide alusel, siis on need muutused olnud seletamatult suured ka meie lähiregiooniga võrreldes," kirjutas Nestor värskes nädalakommentaaris.
Võttes lähtepunktiks nii-öelda kriiside-eelse ajastu ehk 2020. aasta jaanuari, siis on selle ajaga võrreldes harmoniseeritud tarbijahinnaindeks kasvanud euroalariikides keskmiselt 19 protsenti, sealhulgas Soomes 15 protsenti. "Baltimaades, kus konvergentsi tõttu võiks inflatsioon kiirem ollagi, on kasvunumbrid jõulisemad, ent ka siin saavutas Eesti esikoha – kui meil on hinnad 2020. aasta algusega võrreldes tõusnud 37 protsenti, siis Leedus 36 protsenti ja Lätis 31 protsent," möönis majandusanalüütik.
Nestor tõi välja, et üllatavalt suured on erinevused kui vaadata konkreetsete kaupade hinnamuutuseid. Nii on näiteks 2020. aasta algusega võrreldes toiduained ja mittealkohoolsed joogid kallinenud Eestis 42 protsenti, Lätis 38 protsenti ja Soomes 20 protsenti. Riided ja jalanõud kallinesid siinmail samal perioodil 29 protsenti, Lätis 23 protsenti ja Soomes vaid 10protsenti.
Taoliseid näiteid võiks tuua veelgi, ent kõik need räägivad ühte keelt – Eestis on tänu heale majandusolukorrale olnud siiani suhteliselt lihtne hindasid tõsta ja tarbijad on olnud valmis hinnatõusuga kaasa tulema,
tõdes analüütik.
Nestori sõnul saab Eesti inflatsioon olema üks euroala suurimatest ka järgmisel aastal – SEB prognoosi kohaselt 4,5 protsenti. "Kuigi siinne majanduskasv saab olema tagasihoidlik ja olukord tööturul halveneb, siis ootab meid ees 2 protsendi suurune käibemaksutõus. Reeglina soovivad kauplejad maksutõusu tarbijatele otse edasi kanda. Samas on tarbimine selgelt languses ja mõnes konkurentsitihedamas segmendis võib see kaasa tuua ka olukorra, kus maksutõus jääb vähemalt osaliselt ettevõtete kanda," kirjeldas ta.
Nestor tõdes, et ilmselt tõstab maksutõus Eesti Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioono (OECD) riikide seas esikohale ka tarbimismaksude osakaalu poolest kogu riigi maksutulust. Juba 2021. aastal oli Eesti selle poolest Ungari ja Läti järel kolmandal kohal, sest pea 40 protsenti meie maksutuludest laekus just tarbimismaksudest.
"Kust ja kuidas ühiskond oma maksutulu kogub, on muidugi iga riigi valijate otsustada, ent kindlasti on igal maksustruktuuril ühiskonnale erinev mõju. Maksustades kõrgelt tarbimist, langeb suhtelisel skaalal suurim koormus vaesemate leibkondade kanda, kelle sundkulutuste osakaal pere-eelarves on kõrgeim," lisas SEB majandusanalüütik.
