2017. aasta pakkus põhjust rõõmustamiseks – Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas mullu selgelt üle 4 protsendi, mis tegi meist ühe kõige kiiremini kasvava majanduse kogu Euroopas. Vabariigi sajanda sünnipäeva eel on põhjust rõõmu tunda ka selle üle, et Eesti rahvaarvu vähenemine on peatunud. Viimase 10 aasta jooksul on Eesti elanike arv kahanenud 20 000 inimese võrra, kuid viimasel kolmel aastal on sisseränne olnud taas positiivne. Üha enam eestlasi, kes on siit omal ajal laia maailma õnne läinud otsima, on nüüd leidnud põhjuse tulla tagasi. Võrreldes lõunanaabritega on meie elanike väljavool olnud väike, sest Läti ja Leedu on kaotanud viimase kümne aastaga vastavalt 260 000 ja 400 000 inimest. Vaadates vastu alanud majandusaastale, ei ole suuri riske näha ning Eesti Vabariigi juubeliaasta lubab soodsate majandusolude jätkumist.
Majanduskasvu taga paranenud kasumlikkus
Eesti majanduskasvu kiirenemise peamiseks põhjuseks on ettevõtete paranenud kasumlikkus. Kesised müüginumbrid ja tempokas palgakasv olid ettevõtjate kasumimarginaali alla surunud juba 2015. algusest. Kui pole kasumit, siis pole investeeringuid ja lõpuks ka huvi ettevõtlusega tegeleda. Suurima panuse mullusesse majanduskasvu andis hoogustunud ehitustegevus. Ehitusettevõtete lisandväärtus ehk makstud palgad ja kasumid kasvasid mullu ligi kakskümmend protsenti. Ilma selleta oleks Eesti majanduskasv jäänud märkimisväärselt tagasihoidlikumaks. See paneb taas kord küsima, kas investeerime oma vähest raha kõige paremal moel? Kui võrrelda Eesti investeeringute struktuuri Euroopa Liidu keskmisega, siis me kulutame jätkuvalt suuri summasid ehitustegevusele, samas kui jõukamad riigid soetavad intellektuaalseid varasid – litsentse, tarkvara ja muud sellist, mis on tootmissisendiks teadusmahukas ettevõtluses. Mida kõrgemaid ootusi seame oma tulevasele elujärjele, seda nutikamalt peame täna investeeringute tegemisel käituma.
Et nutikamatele investeeringutele kaasa aidata, avas SEB 2017. aastal oma Tallinna peamajas spetsiaalse innovatsioonikeskuse, mille eesmärgiks on aidata ettevõtetel kiiremini kasvada ja muuta oma ärimudeleid tulevikukindlamaks. Näiteks kas ettevõttel on plaan selleks, kui Eesti palgatase kerkib kolmekordseks? Mida peaks ettevõte tegema, et kliendid oleksid nõus ettevõtte toote eest maksma kaks korda rohkem? SEB nõustas 2017. aastal paarikümmend tuhandet alustavat või väikest ettevõtet, kuidas kiiremini kasvada. Lisaks finantseerisime 19 000 majapidamise ja ettevõtte tulevikuplaanidesse.
Eestist on saanud tööjõu importija
Mitte kunagi ei ole Eestis niivõrd suur osa elanikkonnast tööl käinud. Eesti tööhõive küündis eelmise aasta kolmandas kvartalis 68,5 protsendini, mis oli kõige kõrgem tase kogu euroalal. Samal ajal suurenes keskmine palk 7 protsenti ja ületas II kvartalis esmakordselt netosummas 1000 euro piiri. Keskmise palga tõus, tööhõive paranemine ning sellega kooskõlas toimuv elatustaseme tõus on suurendanud eestlaste tagasipöördumist Eestisse, mis tasakaalustab negatiivset iivet. Hoolimata Euroopa kõrgeimal tasemel olevast tööhõivest on Eestis endiselt puudu töökätest, sest täitmata on ligi 13 000 töökohta. Tööstusettevõtteid külastades näeb üha enam, et võõrtööjõu kasutamine ei ole enam erand, vaid pigem reegel. Tööjõu eksportijast on Eesti saanud tööjõu importijaks.
Kindel töö ja parem sissetulek on võimaldanud inimestel oma elujärge parandada, mis peegeldub ka uute kodulaenude võtmise kasvus. Eraisikute laenuportfelli kasv on kiirenenud 2016. aasta 4-5 protsendilt 6 protsendini 2017. aastal. Samal ajal kiirenes majapidamiste hoiuste kasvutempo eelmise aasta viimastel kuudel lausa 10 protsendini. Eraisikute laenuportfell ületab hoiuste mahtu 1,2 korda – viimati oli see tase nii hea 2005. aastal. Majanduskriisi keskmes, 2008. aastal, ületas laenuportfell deposiite enam kui kahekordselt. Vaadates majapidamiste ja ettevõtete finantstervist, siis on see kindlasti parem kui kunagi varem.
SEB Panga Grupi 2017. aasta majandustulemused olid viimaste aastate tugevaimad
Pangandusturg muutus 2017. aastal rohkem kui eelnenud kümnel aastal. Oli pankade ühinemisi, ärimudelite muutusi ning spetsialiseerumisi. SEB strateegia on jätkata Eestis universaalpangana, et pakkuda kõiki klientidele vajalikke pangateenuseid. Innovatsioonikeskuse, Smart-ID, viipemaksete ning teiste uuenduste kõrval oli SEB esimene suurpank Eestis, kes hakkas 2017. aastal klientidele pakkuma välkmakseid ja seda tavamaksete hinnaga.
Reaalajas liikuvad pankadevahelised ülekanded muutuvad alanud aastal tõenäoliselt pangandusturu standardiks
SEB Panga Grupp lõpetas 2017. aasta 85,3 miljoni eurose kasumiga. 2016. aasta lõpetas SEB Panga Grupp 84,7 miljoni eurose kasumiga. SEB Panga Grupi tegevustulud ulatusid aastaga 145,7 miljoni euroni (149,6 mln eurot 2016. aastal) ning tegevuskulud 58 miljoni euroni (61,2 mln eurot 2016. aastal). Laenukahjumite eraldisi vähendas pank 2017. aastal 5 miljoni euro ulatuses (2016. aastal vähendas pank 1,4 mln euro ulatuses eraldisi).
SEB tasus 2017. aastal erinevate maksude näol riigikassasse 19,8 miljonit eurot. Alates 2018. aastast lisandub pankadele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid.
