Üle 4200 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte seas läbiviidud uuringu kohaselt ei ole optimistide ehk vähemalt 15-protsendilist käibekasvu prognoosivate ettevõtete osakaal eriti muutunud. Kõige positiivsemalt vaatavad majandusaastasse Leedu ja Eesti VKE-d, kelle seas on optimiste 13 protsenti, samas kui Lätis on see näitaja 9 protsenti. Pessimiste ehk käibelangust nägevate ettevõtete osakaal on kõige suurem Eestis ehk 28 protsenti ettevõtetest, selgub uuringust.

"Leedu on suutnud säilitada optimismi osas liidripositsiooni, kuid vahed on väikesed ning Balti VKE-de kindlustunne on igati hea. Eestis on märgatavat käibekasvu prognoosivate ettevõtete osakaal tõusnud aastaga kaks protsendipunkti, millele on toeks hea majandusprognoos," ütles SEB Panga juhatuse liige, jaekaubanduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen pressikonverentsil.

"Sektoritest kuuluvad Eestis suuremate optimistide hulka töötlev tööstus ja jaekaubandus ning pessimistide seas domineerivad samuti jaekaubandus ning majutus- ja toitlustusettevõtted. Maakondadest vaatavad lisaks Harjumaale lootusrikkalt sellesse aastasse Raplamaa VKE-d," ütles Leppänen, kelle sõnul on vastuolulised signaalid jaekaubandusest seotud ilmselt piirikaubanduse mõjudega.

Uuringu kohaselt keskenduvad endiselt kõige rohkem koduturule Läti VKE-d ehk 83 protsenti. Eestis pole olukord aastaga eriti muutunud ning välisturgudele vaatab veerand VKE-dest. Kõige julgemalt on valmis välisturgudel tegutsema leedulased, vastanutest 34 protsenti.

VKE-de investeerimisaktiivsuses ei ole olulisi muudatusi toimunud – investeeringuid kavandab kõigis Balti riikides ligikaudu 80 protsenti VKE-dest ning üle 30 000-euroseid investeeringuid plaanivad enim Leedu ettevõtted – 20 protsenti vastanutest –, samas kui Eestis on see näitaja mulluse 13-14 protsendi tasemel. Lätis on märgatavalt vähenenud investeeringutest hoiduvate ettevõtete osakaal – 40 protsendilt 19 protsendile.

Turuhaarde kasvatamiseks ning ettevõte kasvuks vajalikku digitaliseerimist peab Eestis ja Leedus väga või üsna oluliseks ligi 60 protsenti VKE-dest ning Lätis on sama näitaja 30 protsenti.

"Innovatsioon ehk eelkõige digitaliseerimine ja uue tehnoloogia juurutamine avab ettevõtetele uusi arengusuundi ning SEB näeb, et selles vallas on VKE-del arenguruumi. Rõõm on tõdeda, et paljud ettevõtted on juba liitunud SEB kasvuprogrammiga, mille eesmärk on aidata ettevõtetel kasvada mitte samas rütmis turuga, vaid oluliselt kiiremini," märkis Leppänen.

Baltimaade majandusbaromeeter on SEB Grupi poolt kuuendat aastat järjest Baltimaades läbi viidud uuring, millega kaardistatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ootused majandusaastaks. Uuring viidi läbi 4200 Eesti, Läti ja Leedu VKE hulgas.