"Maailma majandusfoorumi värske aruande kohaselt on Eesti kõige ettevõtlikum riik Euroopas, kuid me ei tohi loorberitele puhkama jääda,“ ütles rahandusminister Sven Sester ja lisas, et bürokraatiavaba ja madalama maksumääraga ettevõtluskonto teeb väikeettevõtluse Eestis veel lihtsamaks ja mugavamaks ning aitab nii meil oma edumaad hoida.
Ettevõtluskontot kasutav väikeettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ning kulutama aega raamatupidamisele. Maksude tasumine toimub pangas avatud ettevõtluskonto vahendusel. Ettevõtluskontole laekunud tuludelt kannab pank 20 protsenti maksuametile, mis läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Kui tasutud summa ületab nõutud sotsiaalmaksu miinimumkohustust, kaasneb isikul sellega õigus ravikindlustusele.
Loodav ettevõtlusvorm on mõeldud eeskätt ettevõtlusega alustajatele ning ka neile, kes täna teistele inimestele oma teenuseid või kaupu pakuvad ning kellel ei ole suuri kulusid töövahenditele. Samuti neile ettevõtjatele, kelle tulud ettevõtlusest on pigem väikesed ja seetõttu kulud raamatupidamisele ei tasu ära. Ettevõtluskonto annab lihtsa võimaluse olla aus maksumaksja.
Ettevõtluskonto kontseptsiooni väljatöötamine on valitsuse tegevusprogrammi eesmärk väikeettevõtluse atraktiivsemaks muutmiseks ning aruandluse lihtsustamiseks.
Eelnõu ettevalmistamisel tegi rahandusministeerium koostööd pankade ja Eesti Pangaliiduga. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Pangaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.
Maksusüsteemi õigusselguse ja lihtsuse huvides on ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamiseks ette valmistatud eraldi seadus, mille vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2018.
