Järgnevatel kuudel on oodata sisekaubanduse kasvu jätkumist senises tempos, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember.
"Euroopa keskmisest kiirem sisekaubanduse kasv on viimastel kuudel iseloomustanud kogu siinset regiooni. Läti ja Leedu koos Eestiga on olnud stabiilselt ühed kiireima sisekaubanduse kasvuga riigid Euroopa Liidus. Samuti on kasv olnud keskmisest parem Soomes ja Rootsis," kommenteeris Lember.
"Samas on olukord oluliselt nõrgem Lõuna- ja Lääne- Euroopas, kus aastases võrdluses kukkus Saksamaal jaemüük juunis 2,8 protsenti ning Hispaanias 5 protsenti. Kui sarnane trend jätkub, võib see mõjutada jaemüüki ka meie regioonis, kuna sealne tarbimine mõjutab kaudselt ekspordi kaudu meie tarbijate sissetulekuid," lisas ta.
Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter jäi juulis võrreldes aastatagusega mõne punkti jagu madalamaks. Kaupmehed hindasid müügimahtusid nõrgaks kolmel viimasel kuul, kuid tuleviku suhtes oldi enam-vähem sama optimistlikud kui mullu.
Samas oli tarbijate kindlustunne juulis aastatagusega võrreldes parem ning samal tasemel juuniga. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud enda majanduslikule olukorrale eelnevatel kuudel, kuid tuleviku suhtes hinnangud aastaga märkimisväärselt muutunud ei ole.
"Üldiselt on väljavaated sisekaubanduse kasvu püsimiseks soodsad. Tarbijate kindlustunne on mullusega võrreldes samal tasemel. Kodumajapidamiste hoiuste jääk on jätkanud kasvu ning suurenenud aastata pea 300 miljoni euro võrra. Lisaks on tööpuudus mullusest madalam ning reaalpalk kõrgem," rääkis Lember.
Samas ei tasu Lemberi sõnul tuleviku suhtes liiga optimistlik olla, kuna maailmamajanduse seis on endiselt suhteliselt nõrk ning Eesti avatud majanduse puhul võivad väliskeskkonna muutused väga kiiret mõju avaldada. Seetõttu tuleks tulevikku vaadata pigem ettevaatliku optimismiga.
