2024. aastal vähenes pettusjuhtumite arv 12 kuu võrdluses 12 protsenti ning kahjude kogusumma seejuures 26 protsenti. Varasemast tagasihoidlikumate pettuslike rahasummade üheks põhjuseks on panga uuenenud monitooringusüsteem, mis on aidanud pettusi tõkestada varasemast veelgi efektiivsemalt.
Finantspettuste ennetamisele ja tuvastamisele pööratakse rohkem tähelepanu
„Sel aastal mõnevõrra kahanenud statistika juures ei tohiks end siiski petta mõttega, et pettuste teema mind ei puuduta. Varem või hiljem mõjutavad finantspettused otseselt või kaudselt igaühte, see on lihtsalt tänapäeva reaalsus. Pettusjuhtumite arvu ja kaotatud summade vähenemise taga on SEB puhul aga kindlasti uuenenud pettuste monitooringusüsteem, mis hoidis ära 2023. aastale omased kurvad numbrid. Lisaks oleme loonud panka uue üksuse, mis keskendub täielikult finantspettuste ennetamisele ja tuvastamisele. See võimaldab meil tegeleda pettusjuhtumitega veelgi fokusseeritumalt,” rääkis SEB pettuste ennetuse osakonna turbejuht Kätlin Kukk.
Ehkki keskmised kaotatud summad on eraisikute seas vähenenud, osutusid möödunud aastal suurema kahju kandjaks ettevõtted, kelle puhul oli enim pettusjuhtumeid seotud ettevõtetele esitatud arvetel olevate pangakontode andmete muutmisega.
„Kuigi juhtumeid oli võrreldes eelmise aastaga isegi mõnevõrra vähem, kerkisid ettevõtete kaotatud summad keskmiselt 38 500 euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes lausa 15 000 euro võrra enam. Ettevõtjatel lasub suur pinge, sest ühe õnnestunud petuskeemiga võib kurjategija kätte saada sadu tuhandeid eurosid,” sõnas Kätlin Kukk.
Lisaks on ettevõtted tihti seotud eraisikutele suunatud petuskeemidega, kuna ettevõtete taga seisavad füüsilised isikud, kelle tegevused on omavahel panga süsteemis seotud. Seetõttu on ettevõtjatele range soovitus oma kontode kasutajaid limiteerida selliselt, et ettevõtte kontodele on antud ainult vajaduspõhised juurdepääsud ning alates teatud summade suurusest on kannetel mitu kinnitajat,” avas Kukk ettevõtetele suunatud pettusjuhtumite tagamaid.
Eraisikute petmiseks kasutati peamiselt andmepüüki
Eraisikutele suunatud pettusjuhtumite seas hoidis 2024. aastal endiselt kõrget positsiooni andmepüük, mis võimaldab kurjategijatel jõuda tuhandete potentsiaalsete ohvriteni – peamiselt petulehekülgede, valede kullerlinkide ja võltsmeilide kaudu kogutud isikuandmete abil.
Kuigi möödunud aastal kasvas investeerimispettuste arv hüppeliselt, püsisid eraisikute vastu toime pandud pettustes esikohal telefonipettused. Samas on investeerimispettustes toimunud märgatav muutus – traditsioonilised n-ö külmad kõned on peaaegu täielikult asendunud internetis levivate pakkumistega, mis lubavad ulmelist tootlust ja kiiret rikastumist.
„Teadlikkus investeerimisest on nende juhtumite puhul pigem olematu. Väga sagedased olid seejuures sellised juhtumid, kus puuduvate vahendite olukorras võeti maksimaalselt kiirlaene,” rääkis turbejuht.
Eelmisel aastal toimunud telefonipettused paistsid eelkõige silma sellega, et neis juhtumites oli sularaha osakaal võrreldes varasemaga kõrgem – registreeritud telefonipettuste kahjusummast lausa 33 protsenti moodustas sularaha. Seda viisil, et ohver annab kurjategijale oma pangakaardi koos koodiga, või käest kätte sularaha.
„Sularaha osakaalu suurenemise peamiseks põhjuseks võib pidada pankade tõhusamat maksete ja kaarditehingute kontrolli, mis on suunanud kurjategijaid otsima teisi mooduseid, kuidas ohvrilt iga sent kätte saada,” jagas Kukk.
Sarnaselt varasemate aastatega võib ka tänavu oodata enim kahju toovaks pettuste tüübiks telefoni- ja investeerimispettusi. „Lisaks on arvatavasti tugevamalt sihikul ettevõtted ning andmepüük lööb endiselt massiga. Süvavõltsingu kasutusvõimalus võib sellel aastal hakata suurt rolli mängima,” arvas Kukk.
Tasub meeles pidada, et enne oma andmete sisestamist või võõrastega kontakti astumist tuleks võtta rohkem aega süvenemiseks ja olukorra analüüsimiseks. „Kui oma tegevuses täit kindlust pole, tuleb tegevus pooleli jätta,” andis turbejuht soovituse küberturvalisuse hoidmiseks.
