2014. aasta septembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 399 miljoni euroni, kasvades aastaga 6%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna müük augustiga võrreldes ei muutunud. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 491 miljonit eurot, kasvades aastaga 10%. Müügimahtude kasvu vedas peamiselt tööstuskaupade segment, toiduainete osas kasv aeglustus.
Viimase poole aasta kiireimat kasvu näitas augustis sõidukikaubanduse segment, kus müügimahud kasvasid 19% võrra. Seejuures hooldusele ja remondile kulutati üle kahe korra rohkem raha kui aasta varem. Väga tugevana püsib ka mootorikütuse müük, mida müüdi aastaga 9% rohkem. Antud segmendi müüki soosib hetkel kütuse hindade langus.
Kuigi Eestis on jaemüügikasv kiire, on mõnevõrra murettekitav naabrite kasvu aeglustumine. Eesti jaekaubandussektorile oluliste Soome ja Venemaa turistide ostuvõime vähenemine võib mõne aja möödudes hakata Eesti jaemüügile negatiivselt mõjuma. Hetkel ei ole see siiski päevakorral, sest tulenevalt kiirest reaalpalga kasvust ja madalast tööpuudusest püsib sisemaine tarbimine väga tugevana. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri järgi on inimeste hinnangud oma majanduslikule olukorrale ja säästudele võrreldes aastataguse ajaga pigem paranenud.
Tugev tööturg ning madalad intressid soosivad sisekaubandust, ning hetkel on kõik eeldused edaspidiseks kasvuks. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ning sisekaubanduse müügi kasvu jäämist viimaste kuude keskmisele tasemele, 5–7% juurde.
