Ehk siis, jaekaubanduse müügimahud ei ole näidanud veel kasvule pöördumist. Nii on jaekaubanduse müügimahtude langus veninud juba vähemalt 21 kuuni. Selle aasta esimese viie kuuga on jaekaubandusettevõtete müügimaht vähenenud aastases võrdluses 4%.
Euroopa Liidu liikmesriikide nelja kuu võrdluses on see üks suurimaid kukkumisi. Jaekaubanduse müügimahud on vähenenud kolmandikus riikides, kusjuures Eesti kukkumine on üks suuremaid.
Üle poole jaekaubanduse langusest tuleb majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide kauplustest
Nii mais kui ka aasta esimese viie kuu keskmisena mõjutas Eesti jaekaubanduse langust kõige enam müügimahtude vähenemine majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjali kauplustes. Nimetatud kaupluste müügimahud kasvasid erakorraliselt kiiresti 2020. aasta sügisest kuni 2022. aasta kevadeni. Kuna tegemist on püsikaupadega, pole nende ostmist vaja pidevalt korrata. Seda enam, et nimetatud tugevad kasvuaastad viisid nende kaupade müügimahud tublisti üle pikaajalise trendi. Olulise mõjuga on siin kindlasti ehitus- ja kinnisvaraturu aktiivsuse vähenemine, mis on pidurdanud vastavate kaupade oste.
Kuna majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjali kauplustest tuli mais ja ka aasta esimesel viiel kuul veidi üle poole kogu jaekaubandusettevõtete müügimahtude langusest, siis näitab see, et ka ilma nende kauplusteta oleks jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemine jätkunud.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht väheneb alates möödunud aasta kevadest
Kui jaekaubandusettevõtete müügimaht on veel üsna tugevas languses, siis nende käibe kahanemine on kiiremini taandunud. Nii vähenes see mais ja ka aasta esimese viie kuuga ligi protsendi võrra. Samas on jaekaubandusettevõtete müügikäive languses olnud juba eelmise aasta märtsist, ehk vähemalt 15 kuud järjest. Kui aga võrrelda käivet vastu trendi, siis, erinevalt jaekaubanduse müügimahust, on see sellest tublisti üle. Tõsi küll, selle sees on ka kiire hinnakasvu mõju.
Majapidamiste kindlustunne on jätkuvalt nõrk
Majapidamiste kindlustunne on viimastel kuudel küll veidi paranenud, kuid see pole kaugeltki teinud tagasi 2022. aasta järsku kukkumist. Nii on majapidamiste kindlustunne pikaajalist võrdlust arvestades jätkuvalt väga nõrk. Samuti on halvenemas jaekaubandusettevõtete kindlustunne. Majapidamiste reaalpalk (palk, millest on inflatsiooni mõju välja arvatud) kasvab küll juba möödunud aasta keskpaigast ja ka intressimäärad on tasapisi allapoole liikumas, kuid suur ebakindlus piirab tarbimist.
Tähtajaliste hoiuste kasv võib tarbimise taastumist pidurdada
Kuigi sel aastal on majapidamiste nõudmiseni hoiused, mis on tavaliselt jooksvalt kasutuses, kuises võrdluses taas suurenema hakanud, jätkavad kasvu ka tähtajalised hoiused, mille osakaal hoiustes on tõusnud juba 36%-ni. Nii on majapidamiste tähtajalised hoiused aastaga suurenenud ligi 2 miljardi euro võrra, samas kui nõudmiseni hoiuseid on ligi miljardi võrra vähem. Miljard eurot on aga ligi kümnendik jaekaubandusettevõtete käibest ja ligi 6% kogu eratarbimisest. Kui siia lisada veel tähtajalistel hoiustel olev raha, mis on mõneks ajaks jooksvast kasutusest väljas, on võimalik negatiivne mõju tarbimisele veelgi suurem. Samas ei maksa eeldada, et majapidamised oma hoiused kindlasti vaid tarbimiseks kasutaksid. Kuigi rahalises väärtuses on majapidamiste hoiused jätkuvalt üle pandeemia-eelse trendi, siis inflatsioon on nende reaalväärtust oluliselt vähendanud ja viinud need allapoole vastavat pikaajalist trendi.
Palga ostujõukasv ja intressimäärade langus toetavad tarbimise paranemist
Meie hinnangul taastub inimeste ostujõud languse-eelse tipuni järgmisel aastal. Swedbanki hinnangul tööhõive sel aastal küll väheneb, kuid koos majanduskasvu taastumisega peaks järgmisel aastal see taas suurenema. Hõive vähenemine küll pidurdab kogu reaalse netopalgafondi kasvu majanduses, kuid samal ajal inimeste keskmine ostujõu kasv peaks hoidma ära selle languse. Seetõttu saab prognoosida sel aastal tarbimise kasvule pöördumist. Samas võib seda piirata majapidamiste kindlustunne, kui see kiiremini paranema ei hakka. Kuna eratarbimine tervikuna on veidi üle poole sisemajanduse kogutoodangust, siis on sellel ka arvestatav mõju. Eratarbimise maht peaks sel aastal küll veidi suurenema, kuid see ei jõua SKT-d tõenäoliselt kasvule pöörata.
