Harvardi ärikooli juhtimisprofessor Rakesh Khurana ütles ajalehele The Wall Street Journal, et aktsia hilisem hinnalangus pole mingi ime, sest uuringud on näidanud, et enamasti kipuvad juhivahetuse uudistest tingitud hinnarallid olema lühiajalised. Khurana ennustab, et samasugune lühike hinnaralli tuleb ka siis, kui Microsoftile on uus juht leitud.
Steve Ballmer on üks nn staarjuhtidest, keda tunnevad nägupidi miljonid inimesed: kui Ballmer mõned aastad tagasi Tallinnas vastostetud Skype’i kaemas käis, tundsid Ameerika kruiisituristid ta ära.
Taolisi staarjuhte, keda teavad ka tavainimesed, pole maailmas eriti palju. Eelkõige meenuvad mulle Nokia üle-eelmine tegevjuht Jorma Ollila, Fordi pankrotist päästnud Alan Mulally, General Electricu eelmine, legendaarne juht Jack Welch, investor Warren Buffett ja loomulikult Apple’i kaasasutaja ning nüüdseks meie hulgast lahkunud tegevjuht Steve Jobs.
Juhi roll ettevõttele ja selle kaudu aktsia hinnale on tohutu. Sama oluline kui ettevõtte tuntus on ka selle juhi tuntus. Seetõttu ma ei saa aru, miks, kui mõned erandid välja arvata, ei soovi meie börsiettevõtete juhid avalikkusega suhelda. Meil on veidi enam kui tosinkond börsiettevõtet, kelle juhid võiksid olla sama tuntud kui tippsportlased või poplauljad, aga tegelikult ei tea neid peaaegu mitte keegi. Isegi minul, kes ma olen börsiettevõtteid jälginud juba üsna pikka aega, tuleb meie börsiettevõtete juhtide nimetamisel tugevasti mälu pingutada. Ainsad, keda suurem üldsus teab, on Enn Pant ja Meelis Milder. Võib-olla ka Premia Foodsi juht Katre Kõvask, aga tema on oma ametikohal olnud lühikest aega ning inimesed pole teda veel tundma õppinud. Igatahes on Katre Kõvask avatud ja suhtlemisaldis juht ning ma usun, et mõne aasta pärast on ta sama tuntud kui näiteks Meelis Milder.
Milder on näide sellest, kui kasulik võib olla ettevõttele juht, kes on üldsusele tuntud. Mul on tunne, et eelkõige tema tuntus oli see, mis päästis Baltika pankrotist.
«Mina küll usun Milderisse,» ütles mulle Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel mitmed aastad tagasi, mil Baltika oli sügavaimas kriisis. Taolisi uskujaid oli ilmselt tuhandeid ning sajad neist väljendasid oma usku ka aktsia ostmisega. Alates 2008. aasta viimasest kvartalist kuni 2012. aasta esimeseni, mil Baltika sai kahjumit 14 kvartalit järjest, kasvas ettevõtte aktsionäride arv kümnendiku võrra.
Usun, et üheks põhjuseks, miks investeerimine börsiettevõtete aktsiatesse on viimasel ajal vähikäiku teinud, ongi see, et börsiettevõtete juhid on suhteliselt tundmatud. Lisaks eelnimetatutele tuntakse ettevõtete suuromanikke Hans H. Luike ja Armin Karu, aga Gunnar Kobinit ja Madis Jäägerit teatakse vähe või ei teata üldse.
Niisiis: rohkem staartegevjuhte!
Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi
