Stabiliseerimisreservi neljanda kvartali tulusus oli 0,46 protsenti, see ületas tulususe võrdluseks kasutatava normportfelli sama aja tulusust 0,41 protsendipunkti võrra. Reservi tulusus aasta algusest oli 0,59 protsenti, mis ületas normportfelli tulusust 0,24 protsendipunkti võrra.
2014. aasta jooksul laekus riigieelarve seaduse alusel reservi 5,9 miljonit eurot, millest suurema osa moodustas Eesti Panga kasumieraldis.
Reservi vahendid on investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, krediidiasutuste võlakirjadesse ning hoiustesse. Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa ja Hollandi võlakirjad ning hoius Pohjola Panga Eesti filiaalis.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi vara on aastatel 1998–1999 kasutatud pankrotistunud Eesti Maapanga klientide loovutatud nõuete katteks mahus 17 miljonit eurot. 2009. aastal võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
