04.05.2018 Reede
Stabiliseerimisreservi maht oli märtsi lõpul 411,7 miljonit eurot
Märtsi lõpul oli stabiliseerimisreservi varade maht turuväärtuses 411,7 miljonit eurot, reservi maht kasvas aastaga 6,2 miljonit eurot.
Valitsus sai 3. mai istungil ülevaate stabiliseerimisreservi varadest. Reservi vahenditest ligikaudu kaks kolmandikku (66,6 protsenti) on paigutatud väga madala krediidiriskiga riikide valitsuste võlakirjadesse ja ülejäänud 33,4 protsenti pankade võlakirjadesse ja hoiustesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad hoiused ja kontojääk Soome päritolu panga OP Yrityspankki Eesti filiaalis (17,7 protsenti reservi mahust), Belgia valitsuse võlakirjad (17,5 protsenti reservi mahust) ja Prantsusmaa valitsuse võlakirjad (16,3 protsenti reservi mahust). Reservi mahust moodustavad võlakirjad 82,3 protsenti ning hoiused ja kontojääk 17,7 protsenti.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige säilitada vara väärtust, mistõttu ei paigutata stabiliseerimisreservi vahendeid riskantsetesse varadesse. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta. Tulu teenimine on reservi vara paigutamise eesmärkidest alles kolmandal kohal.
Reservi tulusust mõjutab negatiivsete intressimäärade keskkond. Riigikassa investeerimisreeglitesse sobivate euroala riikide võlakirjade tootlused on kuni viieaastase tähtajani negatiivsed, samuti on negatiivsed üldjuhul ka euroala pankade hoiuste ja võlakirjade lühiajalised intressimäärad.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. 2009. aastal võeti reservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üksnes riigikogu loal üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
