Stabiliseerimisreservi kolmanda kvartali tulusus oli 0,48%, see ületas tulususe võrdluseks kasutatava normportfelli sama aja tulusust 0,28 protsendipunkti võrra. Reservi tulusus aasta algusest oli 0,63%, mis ületas normportfelli tulusust 0,18 protsendipunkti võrra, teatas rahandusministeerium.
Reservi vahenditest ligi kaks kolmandikku on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning ülejäänud 34,3% euroala pankade võlakirjadesse ning hoiustesse.
Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa valitsuse võlakirjad 19,5%-ga, Hollandi valitsuse võlakirjad moodustavad 19,2% ja Hollandi päritolu panga Rabobanki võlakirjad 16,7%. Võlakirjad moodustavad reservi varadest 307,6 miljonit eurot ehk 83,5% ja hoiused 60,8 miljonit eurot ehk 16,5%.
2013. aasta jooksul laekus riigieelarve seaduse alusel reservi 13,7 miljonit eurot.
Tänavu kolmandas kvartalis võlakirjade hinnad enamasti tõusid. Võlakirjade intressimäärad langesid, jõudes ajalooliselt väga madalatele tasemetele. Kolmanda kvartali lõpus olid euroala tuumikriikide võlakirjade intressimäärad kuni kolmeaastase tähtajani negatiivsed.
Madalate intressimäärade keskkond turgudel püsib. Juunis ja septembris on Euroopa Keskpanga nõukogu langetanud baasintressimäärasid ja Euroopa Keskpanga rahapoliitika järgi on oodata intressimäärade jäämist madalale tasemele pikemaks ajaks.
Stabiliseerimisreservi vara paigutamise eesmärk on eelkõige tagada vara väärtuse säilimine. Valuutariski reservi vara paigutamisel ei võeta, kogu reserv on europõhistes varades. Teiseks peab reservi olema võimalik vajaduse korral kiiresti kasutusele võtta, mistõttu on teine eesmärk tagada kõrge likviidsus. Reservi vara paigutamise eesmärkidest on tulu teenimine alles kolmandal kohal.
Stabiliseerimisreserv loodi 1997. aastal mahus 44,8 miljonit eurot. Stabiliseerimisreservi vara on 1998.–1999. aastal kasutatud pankrotistunud Eesti Maapanga klientide loovutatud nõuete katteks mahus 17 miljonit eurot. 2009. aastal võeti stabiliseerimisreservist kasutusele 224 miljonit eurot maailma majanduskriisist tulenevate üldmajanduslike riskide vähendamiseks.
Reservi saab seaduse järgi kasutada üldmajanduslike riskide vähendamiseks, kriiside leevendamiseks eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muude erakorraliste olukordade lahendamiseks. Samuti võib reservi kasutada finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamiseks või ennetamiseks.
