Võlakirjahinnad liikusid kolmandas kvartalis ulatuslikult, mille tulemusel oli reservi tulusus kokkuvõttes 0,29 protsenti. Võrdluseks oleva normportfelli tulusus oli sama ajaga 0,13 protsenti. Stabiliseerimisreservi tulusus ületas normportfelli tänu hoiustesse raha paigutamisele ning pikema tähtajaga võlakirjade omamisele. Pikaajalises vaates on võlakirjade hinnad langemas.
Stabiliseerimisreservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida kõrge likviidsus. Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse iga kuu alguses eurotsooni valitsuste võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.
Reservi vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (67,2 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (32,8 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Hollandi (30,1 protsenti), Belgia (12,8 protsenti) võlakirjad ning Nordea panga hoius (16,3 protsenti). Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 74,2 ja hoiused 25,8 protsenti.
