Eelolevaks talveks praegu turg näeb ette, et hinnad võivad kerkida sinna 200 euro alla ehk veelgi kõrgemaks, kui need olid lõppenud talvel,
tõdes Sutter.
Suvel on olukord aga parem. Sutter tõi välja, et praeguseks on Eestis ligikaudu 11 500 päikeselektrijaama ning Elektrilevi võrguga on liitunud 405 megavati võimsuses jaamu. Eesti suvine elektri tiputarbimine on tema sõnul ligikaudu 700–750 megavatti, seega oleks päikeselisel suvepäeval võimalik teoreetiliselt riigi elektrivajadus katta peaaegu täielikult päikese- ja tuuleenergiaga.
Kõrgete energiakandjate ja eelkõige just gaasihinna tõttu on põlevkivist toodetud elekter muutunud konkurentsivõimelisemaks ning suurendanud nõudlust. Sutteri sõnul töötavad ka praegu, maikuus, kõik Narva elektrijaama üksused ning töötavad ilmselt suures mahus ka tuleval talvel.
Riigi ootus on, et Eesti Energia peab tagama põlevkivi elektrijaamade näol 1000 megavatti juhitavat võimsust 2023. aasta lõpuni. Sealt edasi sõlmib Eesti Energia tõenäoliselt Eestis varustuskindluse eest vastutava Eleringiga lepingu ja tagab selle alusel vastavalt seda võimsust, mida Eleringil varustuskindluse hoidmiseks on vaja, selgitas Sutter, lisades, et leping on Eleringiga juba ette valmistatud ja allkirjastatakse ilmselt lähiajal.
"Me tagame seal Eleringile erinevaid süsteemi opereerimiseks vajalikke teenuseid. Ja seal jääb, jah, lähiaastatel ikkagi meie soojuselektrijaamadel väga oluline roll kanda," ütles Eesti Energia juhatuse esimees.
