"Riigi osalemine äriühingutes vajab juba mõnda aega põhimõttelisi muutusi. Juhan Parts tõi selle poliitilisse päevakorda 2013. aastal. Teema aktuaalsus on sealt alates kasvanud, sealhulgas Tallinna Sadama korruptsioonijuhtumitega seoses. Detsembris lõpetas töö minu poolt kokku kutsutud asjatundjate töörühm. Aprillis arutas töörühma ettepanekuid valitsus ning neid kasutatakse riigi osaluspoliitika valge raamatu koostamisel, mille esitan valitsusele juunis," ütles Sester BNS-ile.

"Töörühm tegi konkreetsed ettepanekud, mille hulgast kõige olulisem puudutab riigi äriühingute nõukogude tugevdamist. Selleks tuleb luua sõltumatu nõukogu liikmete nimetamiskomitee, mille liikmetest enamus on suure kogemusega juhid erasektorist. See on suuremate börsiettevõtete puhul kasutusel olev mudel, mille eesmärk on muuta äriühingute juhtimine professionaalsemaks," lisas minister.

"Riik omanikuna saab oma ootused äritulemustele ja muud tarvilikud suunised määratleda läbipaistvalt, kirjaliku dokumendi kujul, nagu seda on juba hakatud tegema. Nende elluviijad tuleb nii äriühingu nõukogu kui ka juhatuse tasandil valida professionaalsete oskuste ja kogemuste alusel. Äriühingu nõukogu ei pea olema poliitiliste vaidluste koht," rääkis Sester.

"Ekspertide töörühma teine oluline ettepanek on luua riigi osaluste valitsemiseks üks valitsemisüksus, mis vastutab riigi kui omaniku ülesannete täitmise eest ning toimib ka nimetamiskomitee tugiüksusena," märkis minister.

"Ekspertide ettepanekuid tuleb võtta tõsiselt, kui tahame riigi äriühinguid paremini valitseda. Loodan, et valitsusliit suudab selles kokku leppida, sest on selge tarvidus ühingute juhtimist tugevdada. Riigi äriühingutel on 6 miljardi väärtuses vara ja neis töötab 15 000 inimest. Kui riigi äriühingute valitsemine viia võimalikult sarnaseks erasektori parimale praktikale, on neil potentsiaal panustada Eesti majanduskasvu tänasest rohkem," ütles Sester.

"Samuti võiks riik oma äriühingutesse julgemalt kaasata erakapitali, sest sellega kaasneb suurem läbipaistvus ja surve olla efektiivne," lisas ta.

Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni juunis avalikustatavast raportist selgub, et korruptsiooniriski tekke Tallinna Sadamas võimaldas nõrk ja ülepolitiseeritud nõukogu, mis ei täitnud sellele püstitatud ülesandeid ega kontrollinud riigifirma juhtkonna tegevusi.

Selle asemel et kontrollida juhtkonna tegevust, tegeles nõukogu poliitika ja sisevõitlusega. Samuti ei omanud nõukogu poliitiliselt määratud liikmed pädevust, et Tallinna Sadama pikaaegsete juhtide Allan Kiili ja Ain Kaljuranna tegemisi adekvaatselt hinnata, leidis komisjon. Samuti ei töötanud riigifirmas piisavalt sisekontrollisüsteemid ja ettevõtte juhtkond võis takistamatul omapäi teha toiminguid milleks neil ei olnud õigust.