"Finantsjulgeolek tähendab mõistlikku riigirahandust, et meie ei satuks kunagi olukorda, kus meil ei ole raha näiteks sotsiaaltoetuste ja pensionide väljamaksmiseks ning muudeks vajalikeks kuludeks," selgitas Akkermann pressiteate vahendusel. Finantsjulgeolek tähendab tema sõnul seda, et majanduskeskkond ja finantssektor on läbipaistvad ja puhtad – et ei liiguks musta raha, mis valmistaks probleeme, pannes majanduse sõltuma kahtlasest rahast ja vähendades usaldust.
Sõda tegi meile selgemaks rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tähtsuse. See hoiab meie majanduskeskkonna mittekriminaalsena ja aitab rakendada sanktsioone, et neist ei oleks võimalik lihtsalt mööda hiilida,
lisas minister.
Sõda tegi ka selgemaks vajaduse korrastada krüptovarade teenusepakkujate sektorit. "See ei olnud innovatsiooni piiramiseks, milles mõned turuosalised meid ekslikult ja lühinägelikult süüdistasid," ütles minister, lisades et krüptovara kasutatakse tihti just vara allika ja omaniku varjamiseks. "Krüptovara omamine ja kasutamine ei ole keelatud, aus tegevus on alati lubatud. Vajalike muudatuste tagajärjel on see sektor muutunud läbipaistvamaks, mis oligi meie eesmärk," kinnitas ta.
Korras majanduskeskkond on ministri sõnul kõige alus. "Maja ilma korraliku vundamendita ei ehita," lausus ta. "Loodetavasti on tulevik kergem, et me saaksime edasi tegeleda muude teemadega. Et kogu energia ei kuluks olemasoleva hoidmisele, vaid saaksime ka edasi liikuda. Arendustöö puudust karta ei ole," tõdes minister.