Rahandusministri sõnul on peale valimisi hakatud rääkima ainult kärpimisest, olgu summaks 750 miljonit või miljard eurot. Samuti on jäänud kõlama soov jõuda tasakaalus eelarveni juba järgmisel aastal. Sellist plaani pole olnud kellelgi. Eesmärk on jõuda eelarvetasakaaluni eelseisva 4 aasta jooksul.
Ministri sõnul eelistab ta rääkida pigem kokkuhoiust kui kärpest, mis tähendab kulude vähendamist ja välistab eelarvepositsiooni parandamise tulude tõusuga. Kulude järsust kärpimisest saadav kasu oleks kaheldav, sest see tõmbaks majandust koomale, lõhuks toimivaid struktuure ja külvaks ebakindlust. „Kiirustatult tehtud muudatustest võib palju kahju sündida,“ sõnas Akkermann. Kõlama jäi ministri lubadus seista vastu tänavusele negatiivsele lisaeelarvele ja maksukoormuse tõusule.
„Ainus arutlusel olev maksumuudatus, mis oli ka reformierakonna peamine valimislubadus, on kehtestada 700-eurone maksuvaba tulumäär, mis võtaks keskmise- ja mediaanpalga saajate õlult maha maksuküüru,“ rääkis Akkermann.
Me oleme seda valijatele lubanud ja see tuleb nüüd ära teha, sellest võidab enamus Eesti palgasaajaid ja see taastab inimeste sissetulekute ostujõu, mis on inflatsioonis räsida saanud.
Ministri sõnul peab riigieelarvestrateegias olema mitmeaastane plaan, kuidas püsikulusid ohjata ning jääda Euroopa Liidu taaskehtestatud eelarve baasreeglite juurde, kus riigieelarve aastane puudujääk SKP-st võib ulatuda maksimaalselt 3 protsendini ja valitsussektori võlg olema kuni 60 protsenti SKP-st. Ministri sõnul on viimastel aastatel riigieelarve puudujääki kaetud laenurahaga, mis on ka riigi võlakoormust kasvatanud. „Laenu võtmine on õigustatud kriisi ületamiseks, aga mitte jooksvate püsikulude katteks,“ lisas Akkermann
Ministri selgitusel on Eesti maksukoormus 33 protsendi juures SKP-st, see on üks Euroopa madalamaid. Samas saavad mitmed valdkonnad (haridus, riigikaitse ja vaba aeg, kultuur, religioon) rohkem raha, kui Euroopas keskmiselt. Ministri sõnul oodatakse temalt nüüd peale valimisi infot, kui palju üks või teine valimislubadus maksab ja kas riigieelarves selleks raha on. „Tegelikult on eelarve kasutusala aga seadustega juba ette ära määratud ja poliitilistele lubadustele jääb suurusjärgus 10 protsenti,“ selgitas minister. Mõned valdkonnad nagu riigikaitse saavad raha protsendi järgi SKP-st. „Kuna eelarve on SKP-st pea poole väiksem, siis tähendab SKP kasv ka eelarvest suurema tüki võtmist,“ selgitas minister.
Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas sõnas, et tööandjatele ei ole Eesti riigieelarve keeruline seis üllatus. ”Seda küpsem on aeg põhjalikuks eelarverevisjoniks ja riigivalitsemise uuendusteks. Lihtsalt raha juurde küsimine ei paku lahendusi, kui sisulised muudatused jäävad tegemata. Enne uute kulutuste tegemist peaks olema selge, kuidas seniseid kulud kontrolli alla saadakse,” lausus Aas.
Samas on tema sõnul selge, et ainult kärbetega eelarvet ei päästa. ”Vaja on soodustada majanduskasvu ja ettevõtluse konkurentsivõimet, sest siis kasvavad ka riigi maksutulud.”
Kuna riigieelarve maksulaekumistest lõviosa on seotud palkadega, ootavad Aasa kinnitusel tööandjad uuelt valitsuselt plaani, kuidas parandada Eesti ärikeskkonna konkurentsivõimet, mille tugevused on kõrge lisandväärtus ja innovatsioon. ”Siis luuakse siia ka uusi ja kõrgelt tasustatud töökohti, siis on meil ka raha riigi majandamiseks. Selleks vajavad ettevõtjad ja investorid stabiilset maksukeskkonda, etteaimatavat õigusruumi, tööturuga ühte sammu astuvat haridust,” lisas Aas.
