Suveprognoosiga võrreldes Eesti majanduskasvu väljavaated ei muutunud. Tänavu peaks Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvama 3,5 protsenti, järgmisel aastal 3,2 protsenti ning 2020. aastal 2,7 protsenti, selgub Swedbanki sügisprognoosist.

Ka Leedu majanduskasvu väljavaadet Swedbank ei muutnud, jättes tänavuseks SKT kasvu prognoosiks 3,6 protsenti, järgmisel aastal 2,5 protsenti ja 2020. aastal 2 protsenti. Samas Läti majanduskasvu prognoosi Swedbank suveprognoosiga võrreldes tõstis. Tänavu peaks Läti majandus kasvama 4,5 protsenti võrreldes suvise 4-protsendilise prognoosiga. Järgmisel aastal 3 protsenti ja 2020. aastal 2,5 protsenti.

Eesti puhul panustab järgmise kolme aasta jooksul majanduskasvu varasemast enam majapidamiste tarbimine, mis kasvab panga hinnangul tänavu 3,7 protsenti ja ka järgmisel aastal 3,7 protsenti. Varasemast vähem panustab Eesti majanduskasvu tänavu riigisektori kulutused. Ka ekspordikasv jääb varem prognoositust madalamaks.

Tarbijahinna kasv jääb tänavu 3,4 protsendile, kuid aeglustub järgmistel aastatel varem prognoositust enam. Järgmisel aastal peaks inflatsioon aeglustuma 2,8 protsendile ja 2020. aastaks 2,2 protsendile.

Tööpuudus peaks tänavu langema 5,5 protsendile ja järgmisel aastal 5,1 protsendile, samas 2020. aastal suurenema veidi, 5,3 protsendini. Ka tööhõive peaks järgmistel aastal jätkama vaikset kasvu, kuid kasv aeglustub aastaks 2020. nullile.

Võrreldes suveprognoosiga paraneb aga Swedbanki hinnangul Eesti riigi eelarvepositsioon ja võlakoormus. Kui veel suvel prognoosis pank eelarve defitsiidiks tänavu 0,5 protsenti, järgmisel aastal 0,3 protsenti ja 2020. aastal 0,2 protsenti, siis nüüd prognoosib Swedbank aga kõigiks aastateks väikest eelarve ülejääki. Aastaks 2020 väheneb Eesti valitsussektori võlakoormus 6,6 protsendile.

"Põhjamaade ja Baltimaade majandustes on hea seis. Siiski on Eesti ja Leedu kasv aeglustunud ja aeglustumine peaks kõigis Balti riikides ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal jätkuma. Majapidamiste sissetulekute ja sisetarbimise tase püsib kõrge, aga kasvavad tööjõukulud ja nõrgenenud välisnõudlus hakkab ekspordikasvu vähendama," märgib Swedbank ülevaates.

"Tööjõupuudus jääb üheks peamiseks tootmisvõimsusi piiravaks teguriks, aga palgakasv peaks järgnevatel aastatel tasapisi aeglustuma. Üldiselt on kolme Balti riigi majandused tasakaalus, ei näita ülekuumenemise märke ning on hästi positsioneeritud välisšokkidega hakkama saamiseks," lisatakse ülevaates.