Põllule pandav väetis on juba tublisti kallim ning Euribori tõus suurendab laenu- ja liisingukoormust veelgi – need faktorid seavad sektori järgneval perioodil suure surve alla, teatas Swedbank.
Neljapäeval, Põllumajanduse Aastanäituse teisel päeval keskenduti finantsvahendite paremale juhtimisele ja otsiti võimalusi energiakriisi ja sisendhindade tõusuga toimetulekuks. "Kui vaadata põllumajandussektorit, siis võib öelda, et aasta oli tegelikult hea – nii viljasaagi mõttes kui ka piima kokkuostuhindasid vaadates. Sisendhinnad on küll tõusnud, kuid aastaga kokkuvõttes võib rahule jääda," ütles Padjus.
Tema sõnul on see väga hea algus järgmisele aastale, kus riskid on oluliselt suuremad kui sellel aastal. "Päris paljudel põllumeestel olid väetised, mis põllule tänavu pandi, varasemalt suhteliselt soodsa hinnaga valmis ostetud. Need kliendid, kes on vähem likviidsemad, need põllumehed muidugi ostavad alati oma väetisekogused viimasel hetkel ja nende riskid olid suuremad juba sellel aastal. Järgmiseks aastaks varutud väetised on aga ostetud juba kõrge hinnaga. Kui järgmine aasta midagi kehvasti läheb, kas ilmastikutingimuste tõttu või muul põhjusel, on kahju palju suurem ja riskid on kõrgemad," selgitas ta.
Padjus tõi välja, et kui vaadata tagasi kaheksale aastale, mil ta on olnud panga poolelt põllumajandussektoris toimuvaga seotud, siis praegust aega ta kriisiks veel ei nimetaks. "Kriis oli 2016. aastal, kus piimahind oli ülimadal ja põud saagikust tugevalt mõjutas – see oli tõsiselt raske olukord. Viimased aastad on olnud stabiilsed, kui vaadata ettevõtete finantsseise. Tunnustan põllumehi, kes on suutnud ka väga keerulistes olukordades hakkama saada ja näen sektoril suurt potentsiaali järgneva perioodiga toime tulekuks," märkis ta.
Padjusi sõnul on põllumajanduses suurimaks riskikohaks sektori suur laenukoormus. "Põllumajandus on kapitalimahukas äri ja Euribori tõusust tingituna tõusevad ka laenu tagasimaksed. Ettevõtete laenukoormused on suured, sest investeeringud põhivarasse on üsna suured," tõdes ta.
Kui laenukoormus on suur, siis avaldab Padjusi sõnul iga Euribori muutus üsna valusat mõju. "Vaadates Eesti Panga esitatud statistikat, kus on põllumajandus, kalandus ja metsandus koos, siis on laenude liisingute jääk miljard eurot, täpsemalt 991 000 miljonit eurot. Juba üks protsent muutust tähendab sektorile 10 miljonit eurot aastas rohkem tagasimakseid," tõi ta näite.
Põllumajanduse osakaal Eesti Panga statistikas jääb 65 protsendi juurde, mis teeb sektorile 6,5 miljonit rohkem laenutagasimakset. Kui võtta kahe miljoni suuruse laenukohustusega põllumajandusettevõte, siis iga protsendipunkti võrra tõusu tähendab aastas 20 000 euro võrra tagasimakse suurenemist.
"Ülaltoodud näide on ühe protsendi euribori tõusu korral, kuid finantsturgude ootus euriborile, viie aasta keskmiselt on 3,1. Kui praegu on euribor kaks, siis mingi hetk on ta üle nelja. Iga protsent on põllumeestele valus ja raske," nentis Padjus.
Euribori tõusu põllumees küll takistada ei saa, aga mida põllumehed Padjuse hinnangul teha saaksid, on ajastada oma vilja müüke ja muuta ettevõtteid veelgi efektiivsemaks. "Veel võiks fikseerida oma intresse, kuid hetkel on fikseeritud intress nii kõrge, et praegu on mõttekam jääda euribori peale," soovitas ta.
